Uus-Meremaa ja Kanada vaheline kaubandusvaidlus piimatoodete üle on eskaleerunud, kui kaubandusminister Todd McClay otsib juriidilist nõu selle kohta, mida ta nimetab Kanada “küüniliseks” kavaluseks turulepääsu piiramiseks.
Laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu (CPTPP) alusel pidi Kanada allakirjutanuna võimaldama Uus-Meremaa piimatoodetele vaba ja piiramatu juurdepääsu Kanada turule.
Kuid väited, et Kanada manipuleerib kvootidega, et blokeerida eksportijaid, kinnitati sõltumatu vaekogu otsusega 2023. aasta septembris ning neile anti kuni 1. maini aega vaadata läbi oma tariifikvoodid, kaotada eelisjuurdepääs oma piimatööstusele ning avada turg takistusteta Uus-Meremaale ja teistele partnerluse allkirjastajatele.
Eelmisel nädalal Kanada poliitikas rakendatud muudatused ei ole aga ülaltoodut rakendanud, mistõttu hr McClay manitseb avalikult Kanada ametivõime.
“Kanada jätkuv suutmatus täita oma juriidilisi kohustusi on pettumust valmistav, kuid me ei kavatse selles osas järele anda. Me toetame oma eksportijaid ja kaitseme raskelt kätte võidetud vabakaubanduslepingu kohustusi,” ütles ta.
“Uus-Meremaa toetab kaubanduseeskirju ja võtab tõsiselt oma kohustusi kaubanduspartnerite ees. Me ootame, et teised näitaksid meile sama viisakust,” lisas hr McClay.
ACT partei kaubanduse pressiesindaja Parmjeet Parmar nimetas seda “meie sõpruse reetmiseks” ja ütles, et Kanada tuleks “tehingust välja lülitada”, kui see ei vasta kohtu otsusele.
CPTPP ja kuidas see mõjutab Uus-Meremaad
Vabakaubanduslepingule kirjutasid 2018. aasta jaanuaris alla Uus-Meremaa, Austraalia, Brunei Darussalam, Kanada, Tšiili, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Peruu, Singapur ja Vietnam.
Need riigid moodustavad 2022. aastal ligikaudu 14,6 protsenti maailma SKPst.
Viimastel aastatel on Uus-Meremaa laiendanud ka oma kaubanduspartnerite stabiilsust, hõlmates Jaapanit, Kanadat, Mehhikot ja Peruud, väljaspool oma traditsioonilist keskendumist Ühendkuningriigile, Hiinale ja Ameerika Ühendriikidele.
Kanada kahtleb, kas Uus-Meremaa järgib CPTPP-d
Kuigi Kanada ei ole veel avaldanud otsest vastust Uus-Meremaa õiguslike meetmete ähvardusele, on kaubandusminister Mary Ng ja põllumajandusminister Lawrence MacAulay varem öelnud, et Kanada on “väga rahul paneeli aruande tulemusega, mis on Kanada jaoks selge võit”.
“Vaekogu on teinud olulise järelduse, tunnistades Kanada kaalutlusõigust kehtestada tariifikvootide [tariifikvoodi] jaotamise poliitika, sealhulgas määrata kindlaks, kellel on õigus saada eraldist.”
Kanada piimatootjate lobitöö on võimas ja selle pakkumise haldamise lepingud valitsusega tagavad, et põllumajandustootjad saavad garanteeritud hinnad ja tootmiskvoodid.
Piimatööstus pumpab Kanada SKPsse 19,9 miljardit dollarit aastas, teenides 3,8 miljardit dollarit maksutulu.
Eelmisel aastal otsusest rääkides ütles Kanada piimatootjate (DFC) president David Wiens, et on “pettunud vaidluskomisjoni otsuses, milles leiti, et kaks kuuest Uus-Meremaa vaidlustatud elemendist ei ole kooskõlas Vaikse ookeani ülese partnerluse laiaulatusliku ja progressiivse lepinguga. Sellegipoolest leidis vaekogu, et neli Uus-Meremaa väidet olid alusetud.”
Hr Wiens vaidlustas seejärel Uus-Meremaa valitsuse poolt piimatööstusele antava abi taseme, mis tema sõnul oli vastuolus CPTPP-ga.
“Nüüd kutsume föderaalvalitsust üles vaatama põhjalikult läbi meetmed, mille Uus-Meremaa valitsus on kehtestanud oma piimasektori toetamiseks, et tagada nende kooskõla rahvusvaheliste kaubanduskohustustega,” ütles ta.
Mis edasi?
Hr McClay ütles, et võtab nüüd järgmise tegevussuuna osas juriidilist nõu.
“Uus-Meremaa jõukus sõltub rahvusvahelisest kaubandusest, moodustades 60 protsenti kogu riigi majandustegevusest. Ainult tugeva majanduse kaudu saame vähendada elukallidust ja lubada endale avalikke teenuseid, mida Kiivid väärivad,” ütles ta.
“Me jätkame kogu selle protsessi vältel heas usus tegutsemist ja ma olen palunud ametnikel anda nõu järgmiste sammude kohta. Ma annan sellest lähiajal teada.”