India on taotlenud Rahvusvaheliselt Süvamerepõhja Organisatsioonilt (ISA) kahte uut litsentsi, et uurida India ookeani merepõhja osi rohelisele energiale üleminekuks ülioluliste mineraalide osas. Kui need antakse, oleks Indial neli lepingut, mis teeb sellest riigi, kus on suuruselt teine aktiivsete lepingute arv süvamerekaevandamise uurimisprojektide jaoks maailmas.
Nagu Statista Anna Fleck näitab järgmisel graafikul, on ISA andmete põhjal Hiinal praegu viis lepingut, mis teeb sellest juhtiva riigi lubatud süvamerekaevandamise uurimise lepingute osas.
Rohkem infograafikuid leiate aadressilt Statista
Praegu on ISA allkirjastanud 31 lepingut, millest 30 on aktiivsed ja millest igaüks kestab 15 aastat. Mitmed neist hõlmavad valitsusasutusi – näiteks India valitsus, Poola valitsus, Korea Vabariigi valitsus on kõik ISA veebisaidil. Enamik neist on siiski eraettevõtted, kes on seni otseselt sõlminud ISA-ga süvamerekaevandamise lepinguid.
Süvamere mineraalide uurimisel on kolm peamist kategooriat: polümetallsõlmede (PMN), polümetallsulfiidide (PMS) ja koobaltirikaste ferromangaani koorikute (CFC) leidmine ja kogumine süvamerepõhjas. India kaks uut kavandatud lepingut kehtivad kahe viimase meetodi suhtes, esiteks PMSi uurimiseks India ookeani keskosas Carlsbergi seljandikul ja teiseks CFC uurimiseks Afanasy-Nikitini veealuse mäe süvamerepõhjas India ookeani keskosas.
ISA andmetel on enamik merepõhja uurimist uurivaid ettevõtteid keskendunud polümetallsõlmedele (19; neist 17 on keskendunud Clarion-Clippertoni murrutsoonile), millele järgnevad polümetallsulfiidid (7) Edela-India seljandikul, Kesk-India seljandikul ja Kesk-Atlandi seljandikul ning seejärel ainult 5 ettevõtet, kes uurivad Vaikse ookeani lääneosa polümetallkoorikuid.
Nagu Gaby Ramirezi artikkel ajakirjale Unbias the News kirjeldab, on süvamere kaevandamise küsimus keeruline ja lõhestav. Toetajad väidavad, et eduka rohepöörde juhtimiseks vajame neid väärismetalle rohkem ja kiiresti. Kriitikud väidavad seevastu, et enne edasiste meetmete võtmist on vaja palju rohkem teavet, nimelt selle kohta, kuidas sellised kaevandamised mõjutavad maakera “lõpliku piiri” keskkonda.
