Otsuses, mis tõenäoliselt ärritab lugematul hulgal vähemusi esindavaid rühmitusi ja võib-olla ka inimõiguste komisjoni, ei tule uut vihakõneseadust.
Eesti Eest! Newspaper delivers curated news that cut through the censorship, mainstream bias, and institutional dominance that has left society divided and misinformed. The platform allows readers to access the news that matters, particularly when it is being ignored. Updated minute-by-minute with news coverage from a diversity of publications and topics. The website may display, include, or make available third-party content (including data, information, applications, and other products, services, and/or materials) or provide links to third-party websites or services, including through third-party advertising (“Third-Party Materials”). You acknowledge and agree that Eesti Eest! is not responsible for Third-Party Materials, including their accuracy, completeness, timeliness, validity, copyright compliance, legality, decency, quality, or any other aspect thereof. Eesti Eest does not assume and will not have any liability or responsibility to you or any other person or entity for any Third-Party Materials. Third-Party Materials and links thereto are provided solely as a convenience to you, and you access and use them entirely at your own risk and subject to such third parties’ terms and conditions. This Agreement is governed by and construed in accordance with the internal laws of the State of Delaware without giving effect to any choice or conflict of law provision or rule. Any legal suit, action, or proceeding arising out of or related to this Agreement shall be instituted exclusively in the federal courts of the United States or the courts of the State of Delaware. You waive any and all objections to the exercise of jurisdiction over you by such courts and to venue in such courts. The Content and Services are based in the state of Delaware in the United States and provided for access and use only by persons located in the United States. You acknowledge that you may not be able to access all or some of the Content and Services outside of the United States and that access thereto may not be legal by certain persons or in certain countries. If you access the Content and Services from outside the United States, you are responsible for compliance with local laws. All information on this site is intended for entertainment purposes only.
Contact us: [email protected]
Eesti Eest!
Uus-Meremaa koalitsioonivalitsus on lõpetanud leiboristide ajal alustatud töö vihakõneseadustega. Justiitsminister Paul Goldsmith teatas X-is (endine Twitter), et on andnud õiguskomisjonile korralduse projektist loobuda.
Rassijuhtumitest oli enam kui kolmandik suunatud Aasia päritolu inimestele. Värvilised inimesed olid ohvrid 8,9 protsendil juhtudest ja 7,2 protsenti olid suunatud Māori vastu.
Eelmisel leiboristide valitsusel oli algselt ambitsioonikas plaan vihakõnega tegelemiseks, kuid kärpis seda hiljem sõnavabaduse kaitsjate tugeva kriitika ja Rahvuspartei lubaduse tõttu tühistada seadused, kui see osutub valituks.
Seadused olid osa valitsuse vastusest kuningliku komisjoni soovitustele Christchurchi rünnakute kohta, milles Austraalia relvamees tappis kahes mošees 51 moslemi kummardajat.
Kuigi proua Ardern lubas esialgu, et seadused ei hõlma poliitilist arvamust, märkis ta parlamendis küsitlemisel, et ta ei välista seda, öeldes, et see sõltub avalikkusega konsulteerimisest.
Leiboristid lahjendasid oma ettepanekuid
Kui Kiri Allen asus justiitsministriks, teatas ta, et seadus piirdub usurühmituste vastu suunatud kihutustöö muutmisega, kusjuures muud aspektid suunatakse õiguskomisjonile.
Siis astus sisse peaminister Chris Hipkins ja ütles, et isegi see säte lükatakse edasi ja edastatakse komisjonile, andes talle “võimaluse kaaluda keerulist ja väga vaieldavat õigusvaldkonda tervikuna”.
Nationali koalitsioonileping Uus-Meremaaga First sisaldas poliitikat, et peatada töö vihakõneseaduste reformimiseks.
Kuid juba 2022. aasta detsembris oli hr Goldsmith juba lubanud riigi juhitud valitsusel peatada kõik reformid.
“Vihakõnet käsitlevad õigusaktid … ei ole vaja ja see kitsendab tarbetult sõna- ja väljendusvabadust meie riigis,” ütles ta 2023. aastal. “Uue vihakõneseadusega jätkamine on tähelepanu kõrvalejuhtimine pakilisematelt teemadelt, millele justiitsministeeriumi ametnikud peaksid keskenduma. Rohkem kõnet ja arutelu on parim vastus kõnele, millega inimesed ei nõustu – mitte keelud ja politseiuurimised.”
Hr Goldsmithi otsus ei osutu tõenäoliselt populaarseks vähemusrühmi esindavate organisatsioonide seas.
Kui leiboristid edastasid oma ettepanekud õiguskomisjonile, ütles inimõiguste ülemvolinik Paul Hunt, et see on “andnud teed sageli valesti informeeritud ja oportunistlikule poliitilisele arutelule”.
Samal ajal ütles Uus-Meremaa Islami Naiste Nõukogu riiklik koordinaator Aliya Danzeisen: “Kui palju inimesi peab veel vihkamise all kannatama ja kui kaua, enne kui meie seadusandjatel on julgust teha seda, mis on õige? Rohkem aega ega kaalumist pole vaja.”
Seda toetas aga koalitsioonipartner NZ First, kes säutsus: “Sõnavabadus on iga demokraatia alus. Oleme peatanud töö leiboristide vihakõnet käsitlevate õigusaktidega, eelmise valitsuse ebamäärane ja üle jõu käiv ettepanek oli hooletu õigusloome ja me peatasime selle oma radadel.”
Ka sõnavabaduse liit säutsus oma toetusest, öeldes: “Vägivalla õhutamine on [juba] ebaseaduslik. See oli enne 15. märtsi ja vihakõneseadustel polnud midagi pistmist vägivallale õhutamisega”, vastuseks ajakirjaniku säutsule, milles öeldi: “… Uus-Meremaal moslemite vastu suunatud vägivalla õhutamine jääb seaduslikuks” hr Goldsmithi otsuse tulemusena.