FBI peab seisma silmitsi kohtuasjaga, mille on esitanud moslemimees, kes on sellest ajast alates eemaldatud büroo “lennukeelu nimekirjast”, otsustas USA ülemkohus 19. märtsil.
“Valitsus ei ole suutnud näidata, et see juhtum on vaieldav,” kirjutas kohtunik Neil Gorsuch ühehäälses otsuses.
“Kuigi valitsuse kinnitus, et ta ei pane hr Fikre’i uuesti nimekirja, võib tähendada, et tema varasem käitumine ei ole piisav, et õigustada uuesti nimekirja kandmist, ei räägi see sellest, kas valitsus võib ta uuesti nimekirja kanda, kui ta tulevikus sama või sarnase käitumisega tegeleb,” lisas ta hiljem.
Eritrea kodanik ja Ameerika kodanik Yonas Fikre kaebas FBI 2015. aastal kohtusse pärast seda, kui tal oli probleeme reisimisega, kuna ta oli lennukeelu nimekirjas, mis on osa valitsuse terroristide taustauuringute andmebaasist. See takistab teatud inimestel lendamist.
“Ülemkohtu ühehäälne otsus on suur löök seadusetusele, mis on võimaldanud FBI-l koguda oma salajastesse nimekirjadesse ligi kaks miljonit inimest. See on vaid viimane märk sellest, et FBI salajastel jälgimisnimekirjadel pole meie riigis kohta,” ütles hr Fikre’i esindav Ameerika-islami suhete nõukogu advokaat Gadeir Abbas e-kirjas The Epoch Timesile.
Valitsusametnikud ei vastanud kommentaaripalvetele.
Ütles, et ta ei saa tagasi tulla
Hr Fikre’il oli probleeme lendamisega, sealhulgas siis, kui ta reisis kohtudokumentide kohaselt 2009. aastal Oregonist Sudaani.
Sudaanis USA sealses saatkonnas viibides ütlesid kaks FBI agenti hr Fikrele, et ta ei saa USA-sse naasta, kuna ta on lennukeelu nimekirjas. Agendid küsisid temalt ka mošee kohta, kus ta käis, ja pakkusid, et uurivad, kas ta eemaldatakse nimekirjast, kui temast saab büroo informaator.
Hr Fikre keeldus.
Seejärel läks hr Fikre Araabia Ühendemiraatidesse, kus teda väidetavalt FBI korraldusel kuude kaupa kinni peeti. Lõpuks jõudis ta Rootsi.
Valitsus keeldus 2015. aastal hr Fikre’i viimasest eemaldamast, väites, et ta “on isik, kes kujutab endast ohtu vägivaldses terroriaktis osalemiseks või selle toimepanemiseks ja kes on selleks operatiivselt võimeline”. Teave, mis toetas hr Fikre paigutamist ja hoidmist viimasena, oli liiga tundlik, et seda jagada, ütles valitsus toona.
Seejärel esitas hr Fikre hagi.
Varem tagasi lükatud kohtuasi
2016. aastal ütles FBI hr Fikrele, et eemaldas ta lennukeelu nimekirjast, sest “ta ei vastanud enam lennunimekirja paigutamise kriteeriumidele”.
Seejärel palus büroo föderaalkohtul kohtuasi tagasi lükata, väites, et eemaldamine tähendas, et ülikond oli muutunud vaieldavaks.
Valitsuse eest otsustas USA ringkonnakohtunik Anna Brown, kes on president Bill Clintoni kandidaat. USA üheksanda ringkonna apellatsioonikohus tühistas otsuse, sest tema sõnul ei takista miski valitsust hr Fikre’i tulevikus uuesti nimekirja lisamast.
Pärast seda, kui valitsus vandus, et ei tee seda, tegi president George W. Bushi alluvuses ametisse nimetatud USA ringkonnakohtunik Michael Mosman määruse, millega kohtuasi tagasi lükatakse.
Kuid apellatsioonikohus tühistas taas madalama astme kohtu otsuse, leides, et kohus jättis nõuded ekslikult rahuldamata ja et valitsus ei olnud esitanud piisavalt teavet selle kohta, miks hr Fikre nimekirja kanti ja seejärel nimekirjast eemaldati. Kohus saatis asja tagasi ringkonnakohtusse.
Seejärel kaebas valitsus otsuse edasi, paludes ülemkohtul sekkuda.
“Apellatsioonikohus eksis, kui leidis, et kostja nõuded, mis vaidlustavad tema kandmise lennukeelu nimekirja, ei ole vaieldavad, kuigi ta eemaldati sellest nimekirjast seitse aastat tagasi ja valitsus on esitanud vande all antud avalduse, milles öeldakse, et teda “ei kanta tulevikus lennukeelu nimekirja, tuginedes praegu kättesaadavale teabele, “” ütlesid valitsuse juristid. ” Kohtu seisukoht on otseses vastuolus neljanda ja kuuenda ringkonna otsustega, milles on leitud, et sarnased No Fly Listi nõuded on vaieldavad selliste deklaratsioonide täitmise üle, mis on sisuliselt identsed käesoleva asjaga.”
Lisateave SCOTUS-e otsuse kohta
Riigikohus aga ütles, et valitsus eksis.
“Valitsus väidab, et kuna hr Fikre on alates 2016. aastast nimekirjast kustutatud ja on selle aja jooksul eeldatavasti vabalt suhelnud oma kaasusklikega, on ebatõenäoline, et teda tulevikus uuesti nimekirja kantakse. Ka sellest ei piisa, et õigustada vallandamist,” ütles president Donald Trumpi poolt ametisse nimetatud kohtunik Gorsuch.
“Kostja spekulatsioonid hageja tegevuse kohta ei saa korvata kindluse puudumist tema enda suhtes. Siin lasub kostjal kohustus tõendada, et temalt ei saa mõistlikult oodata vaidlustatud käitumise jätkamist ja miski, mida valitsus siin pakub, ei vasta sellele hirmuäratavale standardile,” lisas ta.
President Bushi poolt ametisse nimetatud kohtunik Samuel Alito ütles ühises arvamuses, et otsus ei tähenda, et valitsus peab avaldama salastatud teavet hr Fikrele, tema advokaatidele või kohtule.
Kohtunik Alitoga ühines kohtunik Brett Kavanaugh, kelle nimetas ametisse president Trump.
