Erinevatel aegadel on võõrvõimu poolt Eestimaale jätnud oma jalajäljed nii taanlased, rootslased, poolakad, venelased, kui ka sakslased.
Lähiminevikust on meile tuntud Vene kirsad, Põhjala kalossid, Kommunaari kamassid.
Tänapäeval käime ringi eurojalatsites Made in China.
Eesti 200 juht näeb ühe meie põhiväärtusena muuhulgas pastlaid. Pastel ja tema jalajälg on läbinisti roheline, süsiniku- ja sooneutraalne.
Pastlaid kasutati juba 19. sajandil nii töö- kui pidupäeva jalanõuna. Ajaloost on teada, et pasteldes tasuti tehtud töö eest ja pastelde abil ennustati ka tuleviku abieluõnne.
Nüüd oleks Eesti 200 rahvasaadikutel võimalus üle minna sõnadelt tegudele ja Riigikogu istungitesaalis ning presidendi vastuvõtul, kui neist kedagi on kutsutud, kanda meie pastlaid.
Alates 2025.a. on valitsusel kavas likvideerida AS Eesti Vanglatööstus. Kas asemele tekib AS Eesti Pastlatööstus ja kas sellest võiks saada ka Eesti Nokia, näitab tulevik.
Miljon paari pastlaid aastas ei tohiks olla ületamatu piir, vaatamata kinnipeetavate arvu vähenemisele viimasel ajal.
Meil on muuhulgas 1400 iduettevõtet, millest nii mõnedki võiksid kaaluda pastelde tootmise alustamist. Massiline pastlatootmine võimaldaks kodanikel lõpetada sussilohistamise, mis kõlab halvamaiguliselt ning üle minna pasteldes liuglemisele, mis omakorda oleks eeskujuks kõikidele rohepöörajatele.
Võiksime uhkust tunda selle üle, kui „euroopalike väärtuste“ nimistusse lisandub ka „Eesti pastel.“
Uno Niinsalu