Kogu mööduva aasta oleme elanud kõrvuti sõjaga. Teadmine, kui hapraks on muutunud rahu, häirib meie igapäevaseid askeldusi, sest ka helgematel hetkedel püsib meeltes küsimus, mis saab maailmast ja kas tõesti ähvardab meidki siin väikeses Eestis oht, leida end keset lahingute möllu.
Me peame tõsiselt mõtlema sellele, et rahu hind pole kunagi liiga kõrge ning talitsema pistrikke, kes räägivad, kuidas Eesti peaks alustama sõjategevust Venemaa vastu.
Eestit on läbi aegade päästnud tasakaalukas ja läbimõeldud poliitika, mitte ähvardused ja sõjaohu eskaleerimine, millega tegeleb meie praegune valitsus.
Äärmuslaste süüdistuste alla langenud Konstantin Päts suutis omal ajal leida rasked kompromissid, mis päästsid suure sõja eel eesti rahva hävitamisest.
Jah, sellel oli kõrge hind kümnete tuhandete küüditatute ja viiekümneaastase okupatsiooni näol, kuid rahvas ja riik säästeti halvimast.
Mõelgem sellele, enne kui hakkame sõjatrummi taguma. Valitsuse esmane ülesanne peab olema riigi ja siinse rahva hävingust säästmine.
Ent ka kõige segasematel ja süngematel aegadel on jäänud muutumatuks jõulusõnum, milles väljendub soov jõuda paremasse ja hoolivamasse maailma, säilitades kõik hea, mida inimkond aastatuhandete vältel on loonud..
Erandiks pole ka jõulud 2022. Ka neil päevil otsime rahu ja tasakaalukust ning kui oleme ausad eneste ja oma lähedaste vastu, siis ka leiame selle.
Juba enam kui kakstuhat aastat tähistab maailm lapse sündi, kellest on saanud elu jätkumise ja helgema tuleviku sümbol.
Jõuluimele mõeldes, peame seisma hea, et meie lapsed ei tunneks puudust, et nad saaksid parima hariduse, võiksid tegeleda oma huvialadega, tunda armastust nii kodus kui ka koolis.
Kahjuks ei mõtle paljud poliitikud mitte lastele, vaid isiklikele ambitsioonidele järgmise aasta märtsis saabuvatel valimistel.
Ilmekas näide sellest on president Karise otsus jätta lasterikaste perede olukorra parandamiseks mõeldud seadus välja kuulutamata.
Selle sammuga tunnistas riigipea oma allutatust poliitikale, mis on toonud kaasa enneolematu inflatsiooni ja röövellikud energiahinnad.
Kaja Kallase valitsuse arrogantne eneseimetlus on käivitanud elatustaseme seninägematu languse.
Enam kui kolmsada tuhat eesti inimest elab allpool toimetulekupiiri, neist neljandik lapsed.
Lähitulevikus vaeste arv kasvab, sest majandussurutisest lähtuv tööpuudus ähvardab süveneda.
Leevendust pole näha, kuna Eesti valitsuse tegevus on suunatud välispoliitiliste plusspunktide hankimisele Brüsselis ja Washingtonis, kuigi enne, kui asuda lahendama muu maailma probleeme, tuleks kodus asjad korda seada.
Kõik lapsed sünnivad siia ilma, et saada õnnelikuks. Kuhu see õnn aga kaob? Miks ei suuda me veel kolmkümmend aastat peale taasiseseisvumist pakkuda oma riigis lastele ja nende vanematele muretut toimetulekut, vaid hoopleme sellega, kui palju annab kokkuhoidu toasooja alandamine.
Kui jõulud mattuvad muredesse, tuleb probleeme tunnistada ja otsida teid kriisist väljumiseks.
Vaatamata kõigele on jõulud lootuste aeg ja me ei tohiks lasta endas süveneda minnalaskmismeeleoludel. Veel mõni kuu ja me saame valimistel seista selle eest, et järgmistel aastatel oleks jõulud helgemad, et hoolimatus ei närtsitaks elu ega tapaks rõõmu.
Jõululaps andis meile valguse, millesse uskuda. Ärgem laskem leegil kustuda, sest me väärime oma riiki ja paremat tulevikku! Helget jõuluaega!
Vsevolod Jürgenson
