Sularaha kõrval kasutatav digitaalne euro liikus edasi oktoobri lõpus, kui Euroopa Keskpanga EKP juhatus otsustas liikuda digitaalse euro konkreetsesse ettevalmistusfaasi. Kuueliikmelist juhatust juhib EKP president Christine Lagarde .
Praktikas saab digitaalseks euroks näiteks mobiiltelefonides kasutatav digiraha, millega saab maksta näiteks poodides, restoranides, transpordivahendites ja veebipoodides. Inimesed saavad üksteisele teenuste eest tasuda ka digieurodega.
”
Digieuro kasutamiseks pole vaja isegi pangakontot ega maksekaarti.
Suure tõenäosusega tehakse makseid nutitelefoni rahakotirakendusega või mobiilipangas. Digieuro on plaanide kohaselt eraklientidele tasuta ning selle kasutamiseks pole vaja isegi pangakontot ega maksekaarti.
Ettevalmistusfaasis lepitakse kokku digieuro lõplikud mängureeglid. Samal ajal valitakse välja ettevõtted, kellega koos arendada uue valuuta platvormi ja selle kasutamiseks vajalikku infrastruktuuri. Eurosüsteem otsib praegu pädevaid partnereid digitaalsete eurode tehnoloogiatarnijatena.
Digieurod võiksid hakata proovipõhiselt kasutusele võtma kõige varem paari aasta pärast ja jõuavad tarbijate kasutusse tõenäoliselt kümnendi lõpuks.
KODANIKE vaatevinklist on digitaalne euro näha näiteks nii, et seniste kaardi- ja sularahamaksete kõrval avanevad uued võimalused nutitelefonidega maksta või makseid vastu võtta QR-koodide, Bluetoothi või NFC abil. kohalikud võrgud.
Jätkatakse euro pangatähtede ja müntide kasutamist, kuid digitaalne euro täiendab neid.
Uus on ka see, et digitaalsed eurod on loodud töötama olukorras, kus rahvusvahelised ja riiklikud infovõrgud nagu Internet ei tööta näiteks küberrünnaku tagajärjel.
Digieurod töötavad seadmetevahelises kohtvõrgus. Vähemalt väiksemate maksete puhul puudub vajadus ühenduda suurematesse andmevõrkudesse, seega toimivad digieurod nagu sularaha.
Digiraha võiks soovi korral “laadida” näiteks nutitelefoni, kust saab sellega ka maksta, ilma et seade üldse laiema andmevõrku oleks ühendatud. Oht on, et mobiiltelefoni kaotades jääd ilma sellesse laetud digieurodest.
JUUNIS ESITAS EUROOPA Komisjon digitaalse euro seadusandluse ettepaneku. Lõppkokkuvõttes otsustavad selle komisjoni ettepaneku põhjal ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament.
Nendel kolmepoolsetel läbirääkimistel heaks kiidetud reeglid jõustuvad hiljem liikmesriikides. Lõpliku otsuse digitaalse euro kasutuselevõtu kohta teeb Euroopa Keskpank õigel ajal.
Digieuro kasutuselevõtu peamiseks põhjuseks on EL-i riikide soov tugevdada Euroopa sõltumatust teistest globaalsetest tegijatest ja näiteks eramakse- või krediitkaardifirmadest. See suurendaks konkurentsi ja tugevdaks Euroopa strateegilist autonoomiat.
Tänapäeval kontrollivad makseid EL-i riikides praktiliselt Ameerika kaardifirmad nagu Visa ja MasterCard.
EUROOPA Komisjoni ettepaneku kohaselt hakkaksid digitaalsele eurole kehtima EL-i õigusaktidest tulenevad kohustused ligipääsetavusnõuete osas. See tähendab muuhulgas seda, et digitaalsed eurorakendused tuleb muuta hõlpsasti kasutatavaks ja need peavad olema piisavalt laialdaselt kättesaadavad väga erineva riistvara jaoks.
Rahandusministeeriumi finantssekretäri Atte Jantuseni sõnul peaksid digitaalset eurot pakkuvad makseteenuse pakkujad pakkuma ka kasutajatuge maksevahendi kasutamiseks kõigile elanikkonnarühmadele.
– Nende hulka kuuluvad näiteks puudega ja puudega inimesed, aga ka vanurid ja muudel põhjustel piiratud digioskustega inimesed, ütleb Jantunen Taloussanomile meili teel.
– Lisaks on komisjon teinud ettepaneku, et igas liikmesriigis peaks olema avalik tegutseja, näiteks asutus või postkontor, kes peaks pakkuma digitaalset eurokontot neile, kes ei soovi näiteks panga kaudu makseteenuseid kasutada. Jantunen jätkab.
Teenused ja kasutajatugi oleksid teeninduspunktides saadaval ka näost näkku.
Jantuneni sõnul võetakse digitaalne euro kasutusele ilmselt järk-järgult.
– Digieurode kasutuselevõtt toimub minu hinnangul esimeses faasis veebimaksete ja inimestevaheliste maksetehingute puhul, sest neid saab tehniliselt suhteliselt lihtsalt rakendada, ennustab ta.
Mis puudutab poes maksmist, siis arendustöö võib võtta rohkem aega.
– QR-koodidel põhinevaid makseid saaks rakendada kiiremini, kuid NFC viipemakse eeldab ilmselt rohkem uute süsteemide ehitamist, et poodides saaks sujuvalt tasuda. See võib tähendada näiteks makseterminalide tarkvarauuendusi ja uue makseviisi integreerimist kassasüsteemidesse.
https://www.is.fi/taloussanomat/art-2000010068828.html
