Kohus lükkab tagasi COVID-19 sulgemise põhiseadusliku väljakutse

Ontario ülemkohus otsustas, et provintsi piirangud olid õigustatud ning kooskõlas õiguste ja vabaduste hartaga.
Ontario ülemkohus on tagasi lükanud endise MPP Randy Hillieri kohtuasja Ontario valitsuse vastu provintsi COVID-19 sulgemispiirangute pärast.

27.novembril kohtuvaidlust tagasi lükates ütles kohtunik John Callaghan, et provintsi piirangud on õigustatud ning kooskõlas õiguste ja vabaduste hartaga.

“2021.aasta kevadel valitsenud erakorralistes tingimustes olid kogunemispiirangud nii vajalikud kui ka proportsionaalsed reageeringud meie aja kõige olulisemale tervisekriisile,” kirjutas kohtunik Callaghan.

Ta lisas, et kuigi rahumeelsete kogunemiste piiramine on “kahetsusväärne”, on valitsuse meetmed vastuvõetavad, “arvestades pandeemia tegelikkust”.

“Ei saa vaielda selle üle, et Ontario seisis silmitsi sajandi suurima tervisekriisiga. Ohus olid ühiskonna kõige haavatavamad, sealhulgas eakad ja need, kes juba kannatavad kahjustatud tervise all,” kirjutas kohtunik Callaghan.

“Oli tõeline ja tungiv oht, et Ontario haiglasüsteem on nii ülekoormatud, et mitte-COVID-19 hädaolukordi ei saa Covid-19 arvu suurenemisest tuleneva koormuse tõttu majutada.”

The Epoch Timesile antud intervjuus ütles hr Hillier, et teda ei üllata kohtu otsus, kuid ta on pettunud.

“Põhiseadus on väärastunud, et andestada valitsuse ebaseaduslik käitumine,” ütles hr Hillier. “Põhiseadus on mõeldud rahva, mitte valitsuse kaitsmiseks.”

Ontario valitsus kuulutas vastuseks COVID-19 pandeemiale välja erakorralise seisukorra ja andis 2021.aasta aprillis välja kodus viibimise korralduse, millega keelati välitingimustes kogunemised. Korralduses nõuti, et kõik Ontarios viibivad inimesed jääksid koju, välja arvatud juhul, kui nad lahkuvad olulistel eesmärkidel, näiteks toidukaupade ostmiseks või apteeki minekuks.

Hr Hillier, tolleaegne Lanark-Frontenac-Kingstoni MPP, osales mitmel rahumeelsel meeleavaldusel, et protestida COVID-19 sulgemismeetmete vastu 2021.aasta kodus viibimise korralduse ajal. Ta rääkis meeleavalduste ajal korralduse vastu ja rääkis harta õiguste tähtsusest.

Hr Hillier, kellele on kehtestatud mitu provintsi süüdistust sulgemiskorralduste rikkumise eest, esitas harta väljakutse juba juulis. Ta ütles, et provintsi kodus viibimise korraldused ja muud valitsuse kehtestatud erakorralised meetmed, näiteks rahumeelse kogunemise õiguse piiramine, rikkusid tema õigust rahumeelselt protestida.

Juulis toimunud kohtuistungil tsiteeris hr Hillieri advokaat Chris Fleury dr Kevin Bardoshi aruannet sulgemiste kahjulike tervisemõjude kohta, mis hõlmavad psühholoogilist stressi, depressiooni, enesetapumõtteid ja enesevigastamist.

Aruandes jõuti järeldusele, et Ontario COVID-19 piirangud põhjustasid “ülemäärast ja tarbetut kahju kanadalaste vaimsele tervisele, füüsilisele tervisele ja heaolule” ning et neil kahjudel oleksid “pikaajalised negatiivsed tagajärjed Kanada ühiskonna tulevikule”.

Kohtunik tegi oma otsuse dr Bardoshi aruandele viitamata, kuulutades: “Dr Bardosh ei ole rahvatervise ekspert.”

Dr Bardoshi teadmised on meditsiiniantropoloogina, kes õpetab Edinburghi meditsiinikoolis ja Washingtoni ülikoolis. Ta on avaldanud ka uuringuid rahvatervist mõjutavate sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste tegurite kohta. Fleury sõnul käsitles dr Bardoshi kohtule esitatud aruanne ülemaailmsete mittefarmatseutiliste sekkumiste sotsiaalseid, vaimse tervise, meditsiinilisi ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas piirangute kogumist.

Uuringute tsiteerimine

Põhiseaduslike vabaduste justiitskeskus (JCCF), kes kõneles Hillieri juhtumi kaitseks, viitas ka uuringutele, mis näitavad, et sulgemised aitasid kaasa rasvumise kasvule, narkootikumide kuritarvitamisele, väikeettevõtete hävitamisele ja töötuse kasvule.

“Kohus on tahtlikult ignoreerinud kohtule esitatud rikkalikke tõendeid sulgemiskahjude kohta ja seetõttu pole tal ratsionaalset alust kinnitada valitsuse raskeid ja pikaajalisi harta õiguste ja vabaduste rikkumisi,” ütles JCCF-i president John Carpay pressiteates.

Ühise nõuandekomitee sõnul nõuab Kanada õiguste ja vabaduste harta, et Kanada valitsused “põhjendaksid veenvate tõenditega tõendatavalt ühinemis-, kogunemis-, usu-, südametunnistuse-, väljendus-, eraelu puutumatuse või kehalise autonoomia vabaduse mis tahes rikkumist” ning et kohtunikud peavad arvestama mitte ainult vabadust piiravate seaduste võimalike eelistega, vaid ka kahjudega.

Rühm viitas 1986.aasta Kanada ülemkohtu kohtuasjale R. vs. Oakes, pretsedendina, et valitsusel on kohustus näidata, et kodanikuvabaduste mis tahes piirangud teevad rohkem head kui kahju, lisades, et dr Bardoshi aruanne kohtule näitab, et valitsus ei saavutanud seda standardit.

Epoch Times võttis ühendust Ontario peaprokuröri bürooga, kuid ei kuulnud avaldamise ajaks tagasi.

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -