Kanada ja Euroopa Liit teatasid 24.novembril, et teevad edusamme uute partnerluste suunas rohelise energia, digiülemineku ja teadusuuringute rahastamise valdkonnas, kuna Newfoundlandis algas Kanada ja ELi tippkohtumine.
Pärast seda, kui peaminister Justin Trudeau teatas 23.novembri avasõnades, et Kanada liitub 100 miljardi dollari suuruse teadusuuringute programmiga “Euroopa horisont”, ütlesid kaks osapoolt 24.novembri ühisavalduses, et sisulised läbirääkimised on lõppenud ning nad töötavad selle “kiire allkirjastamise ja rakendamise” nimel.
“Kanada ettevõtted saavad Horizonist juba kasu ja on seda juba aastaid, kuid nüüd, kui oleme täieõiguslikud partnerid, on meil palju muud, millele pääseme juurde,” ütles hr Trudeau.
“See on põnev ülevaade sellest, millised on olnud pikaajalised partnerlused teadlaste vahel mõlemal pool Atlandi ookeani.”
Kanada on samuti välja töötanud kokkuleppe veepommitajate ehitamiseks ja nende saatmiseks ELi pärast seda, kui mõlemad piirkonnad seisid möödunud suvel silmitsi laastavate metsatulekahjudega.
Kanada ja EL on teatanud sellest, mida nad nimetavad uueks roheliseks liiduks, mis keskendub olemasolevate partnerluste süvendamisele kliimamuutuste vastu võitlemisel, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisel ning tehnoloogilise ja teadusliku koostöö intensiivistamisel.
Uus digipartnerlus oli samuti osa 24.novembri teadaannete paketist, mis ühisavalduses öeldi, et see süvendab koostööd tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkonnas.
Juhid rääkisid oma ühistest väärtustest, kui Ukrainas ja Gaza sektoris möllavad sõjad.
“Maailm, millega me praegu silmitsi seisame, on uskumatult keeruline ja keeruline,” ütles hr Trudeau pressikonverentsil.
“Ajal, mil paljud meie demokraatlikud väärtused on ohus, on olulisem kui kunagi varem, et me teeksime koostööd.”
Hr Trudeau ütles, et Kanada ja EL on pühendunud Ukraina abistamisele võitluses Venemaa sissetungi vastu ning teatas, et Kanada annetab riigile täiendavaid väikerelvi ja laskemoona peaaegu 60 miljoni dollari väärtuses osana suvel välja kuulutatud 500 miljoni dollari suurusest sõjalisest abipaketist.
See hõlmab peaaegu 11 000 ründevintpüssi ja kuulipildujat ning enam kui üheksa miljonit padrunit nendega seotud laskemoona.
Varem, 24.novembril kordas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel Euroopa toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele Lähis-Idas.
Hr Michel ütles St. John’s ajakirjanikele, et juhid arutavad ka Iisraeli õigust kaitsta end rahvusvahelise õiguse piires ja humanitaarkriisi Gaza sektoris, kus Iisrael peab sõda Hamasi vastu pärast oktoobri alguse rünnakuid Iisraeli vastu.
“Me kinnitame taas vajadust kaitsta tsiviilisikuid ja tagada täielik vastavus rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas rahvusvahelisele humanitaarõigusele,” öeldi ühisavalduses.
“Me kordame tungivalt, kui oluline on kiire ja takistamatu juurdepääs Gazasse suunduvale elupäästvale humanitaarabile kõigi vajalike meetmete, sealhulgas humanitaarkoridoride ja pauside kaudu.”
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles varem päeval ajakirjanikele, et ta tunneb kergendust Iisraeli ja Hamasi üle, kes on jõudnud pantvangide vahetamise kokkuleppele 24.novembril, kuna Gazas peaks algama neljapäevane relvarahu.
Umbes kahest tosinast Palestiina-meelsest meeleavaldajast koosnev rühm oli väljaspool kohta, kus tippkohtumine 24.novembril toimus. Sarnane arv kogunes väikese Jaani pubi juurde, kus hr Trudeau tervitas juhte 23.novembril, lauldes: “Relvarahu nüüd!”
Kaks Euroopa liidrit pidid veetma päeva kõnelustel hr Trudeau’ga, kus esikohal on ka vesinikuenergia, kuna Atlandi-Kanada soovib saada Euroopa turgudele peamiseks vesinikkütuse tarnijaks.
Endine Kanada suursaadik EL-is Brüsselis Jeremy Kinsman ütles, et mõlemad osapooled arvavad tõenäoliselt ka seda, et nende strateegiline partnerlus muutub palju olulisemaks, kui Donald Trumpil õnnestub taas võita Ameerika Ühendriikide presidentuur.
Carletoni ülikooli politoloog Achim Hurrelmann, kes juhib kooli Euroopa uuringute keskust, nõustus, märkides, et EL ja Kanada lähenesid hr Trumpi eesistumise ajal.
Hr Hurrelmann ütles, et tippkohtumine on rutiinne, kuigi ta ütleb, et ootab õiglast arutelu rohelise energia üle, eriti Newfoundlandis toimuvate kohtumistega, kus on välja pakutud mitu saastevaba vesiniku projekti, mille sihtturuks on Saksamaa.
“Midagi, mida ma olen mõnikord kuulnud ütlemas ELi ja Kanada suhete kohta, on see, et see on probleem, et probleeme ei ole,” ütles hr Hurrelmann intervjuus.
“Sageli ei ole mingit kaalukat põhjust helistada tingimata Euroopa Komisjoni presidendile või midagi sellist, sest tavaliselt on Kanadal ja ELil globaalsetes küsimustes sarnased arusaamad. Kuid see on hea võimalus veenduda, et see ei tähenda, et me suhetes teineteisele tähelepanu ei pööraks.”