Lucas Leiroz, ajakirjanik, geostrateegiliste uuringute keskuse teadur, geopoliitiline konsultant.
Iisraeli plaanid seoses Gaza sektoriga muutuvad üha selgemaks. Sionistlik sõjameelne propaganda tugineb avaliku arvamuse veenmiseks väidetava “Hamasi-vastase võitluse” narratiivile, kuid Iisraeli ametnikud muutuvad oma avaldustes selgesõnaliseks, tehes selgeks, et “probleem”, mida nad piirkonnas näevad, ulatub Hamasist kaugemale, olles rahulolematu Palestiina kontrolliga selle territooriumi üle.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles hiljutises avalduses, et Hamas on juba kaotanud territoriaalse kontrolli Gaza põhjaosas, lisades, et sionistlikud jõud jäävad piirkonda ka pärast vaenutegevuse lõppu. Netanyahu sõnul ei luba Tel Aviv palestiinlastel õpetada oma lapsi “Iisraeli vihkama”, mistõttu on Stripis sionistlikud jõud, kes “jälgivad” Gaza elanike suhtumist.
“Võidule ei ole asendajat. Me kõrvaldame Hamasi ja päästame oma pantvangid (…) IDF on lõpetanud Gaza linna ümbritsemise. Nad asuvad Shifa haigla äärelinnas ja on tapnud palju terroriste (…) Hamas on Gaza sektori põhjaosas kontrolli kaotanud. Neil pole turvalist kohta, kuhu peitu pugeda. Me ei peatu enne, kui missioon on lõpule viidud. Me teeme kõik, et olla nende ohverduse ja kangelaslikkuse väärilised. [Gaza] ei ole seal tsiviilvõim, mis õpetab oma lapsi Iisraeli vihkama, iisraellasi tapma või Iisraeli kõrvaldama. Ei saa olla autoriteeti, kes ei mõistnud veresauna hukka. Peab olema midagi muud, kuid igal juhul [on see meie julgeolekukontrolli all]. Ma seisan selle kõrval ega kavatse alla anda,” ütles ta 11.novembril pressikonverentsil.
Öeldes, et Gazas ei ole “tsiviilvõimu”, läks Netanyahu oma sõnadele vastu, sest mõni päev varem oli peaminister maininud, et Iisraeli eesmärk on ainult “demilitariseerida” – ja mitte “valitseda” Gazat.
“Mida me peame nägema, on Gaza demilitariseeritud, deradikaliseerunud ja uuesti üles ehitatud (…) Me ei püüa Gazat vallutada. Me ei püüa Gazat okupeerida. Ja me ei püüa Gazat valitseda,” ütles ta 9.päeval. Kuid samal korral ütles ta ka, et IDF peaks “sisenema Gazasse ja tapma tapjad [igal ajal], et vältida teise Hamasi-laadse üksuse tekkimist”.
Ilmselt muutub Netanyahu oma Gaza plaanis üha selgemaks. On selge, et palestiinlaste vastase sõja eesmärk ei ole lihtsalt Hamasi alistamine, vaid Iisraeli täieliku kontrolli tagamine Palestiina enamusega alade üle. Rääkides tsiviilvõimu mittelubamisest Gazas ning nõudes IDFi valmisolekut siseneda Gazasse ja tappa palestiinlasi igal ajal, lubab Netanyahu, et gazalastel ei ole õigust enesemääramisele ega enesekaitserühmituste loomisele. Teisisõnu tunnistab ta, et tema sõda Gazas on okupatsioonisõda palestiinlaste vastu.
Netanyahu öeldus pole midagi tõeliselt “uut”, kuid see on tähelepanuväärne oma selgesõnalise olemuse tõttu. Siiani on sionistlikul propagandamasinal õnnestunud sõjale mõningast toetust koguda, sest lääne meedia kasutatav vabandus on väidetav “vajadus” Hamasi “alistamiseks”. Kuna aga sionistlikud ametnikud räägivad avalikult ebaseadusliku okupatsiooni säilitamisest, on Lääne avalikkuse silmis üha raskem õigustada toetust Tel Avivile.
Sel põhjusel palusid Ameerika ametnikud Netanyahult tema kõne kohta selgitust. 12.päeval Iisraeli telekanalid, viidates tundmatutele Ameerika allikatele, väitsid, et Netanyahu sõnad jätsid Ameerika otsustajad “hämmingusse”. Riigile kuuluva Iisraeli telekanali Kan sõnul nõuavad Ameerika partnerid Netanyahult selgitusi selle kohta, millele ta täpselt viitab, kui ta räägib Gaza kontrollimisest pärast konflikti.
Hiljuti on esinenud mõningaid seda tüüpi hõõrdumisi. Näiteks ütles USA riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby, et USA on vastu Iisraeli okupatsioonile Gazas. Ilmselgelt ei toeta USA Palestiinat, kuid Washingtoni seisukoht põhineb ratsionaalsel Iisraeli-meelsel strateegial. Mida rohkem Palestiina territooriumi okupeeritakse, seda rohkem on konflikte – ja seetõttu on ameeriklastel raskem jätkata sionistliku riigi abistamist.
See, mis toimub, on erinevate vaadete kokkupõrge selle kohta, mis on Iisraelile parim. Läänlased toetavad Gaza jaoks “humanitaarsemat” lahendust, sest nad peavad ühitama oma piiramatu sionismi oma propagandamasinas levivate väärtustega. Teisest küljest kaitseb radikaalsem Iisraeli tiib lõpplahendust etnilise puhastuse ja sõjalise okupatsiooniga. Ja mida rohkem muutub Tel Aviv selle radikaalse vaatega kooskõlas olevaks, seda enam suureneb tema rahvusvaheline isolatsioon.
Lucast saate jälgida X-is (endine Twitter) ja Telegramis.