Saksamaa valitsus kaalub, kas pikendada perioodi, mille jooksul vanadel söeküttel töötavatel elektrijaamadel palutakse jääda ooterežiimile erakorraliseks varukoopiaks pärast praegu kavandatud tähtaega 2024.aasta kevadel, teatas Saksa ärileht Handelsblatt sel nädalavahetusel, viidates pressiesindajale majandusministeeriumist.
Ilma Vene gaasita on mullune energia- ja gaasikriis Saksamaal ja Euroopas hoidnud kommunaalettevõtteid ja valitsusi äärel ning valmis laskma koivatest söeküttel töötavatest elektrijaamadest kõige külmematel talvepäevadel ooterežiimis, et tagada elektrivarustuskindluse pakkumine.
Selle kuu alguses teatas Saksamaa valitsus, et toob selleks talveks tagasi mitu söeküttel töötavat seadet, et säästa maagaasi ja vältida elektrivarustuse puudujääke.
Mitmed RWE ja LEAGi poolt Niederaußemi, Neurathi ja Jaenschwalde elektrijaamades käitatavad kivisöeplokid taasaktiveeritakse ajutiselt kuni 2024.aasta märtsini ettevaatusabinõuna, et tagada tuleval talvel elektrivarustus, teatas majandus- ja kliimaministeerium, viidates valitsuse otsus tuua söeküttel töötavad üksused uuesti võrku.
Need söeüksused töötasid juba talvel 2022/2023, kui Saksamaad tabas Venemaa torujuhtmete tarnete lõppedes tõsiselt vähenenud gaasivarustus. Söe varuvõimsus pandi sel suvel ootele, kuni valitsus otsustas need tulevaks talveks uuesti aktiveerida.
Nüüd kaalub Saksamaa valitsus ooteperioodi pikendamist üle 2024.aasta kevade, et vältida energiapuudust, vahendab Handelsblatti allikas.
Valitsus peab peagi otsuse vastu võtma, sest kommunaalettevõtted peavad tegema ettevalmistusi söeküttel töötavate jaamade kavandatust pikemaks töötamiseks, sealhulgas söe hankimiseks ja stabiilsete energiasüsteemide kavandamiseks, ütles Uniperi pressiesindaja Handelsblattile.
Selle kuu seisuga on Saksamaa võrku varustanud täiendava elektrienergiaga 11 kivisöel töötavat elektrijaama koguvõimsusega 6,2 gigavatti (GW).