Hullul kiirustamisel kliimamuutustega toime tulla, isegi kui see toimib (see ei tööta), on vastik kompromiss (ülemaailmne vaesus).
Wall Street Journal küsib, kas Maailmapank valib vaesuse asemel kliimamuutuse?
See ei tohiks olla väide, mitte küsimus.
Tundub, et heal järjel olevad riigid on unustanud, et kuigi neid ei kimbuta enam vaesusega seotud hädad, nagu nälg ja kirjaoskamatus, on enamik inimesi maailmas ikka veel. Bideni administratsioon ja teiste kõrge sissetulekuga riikide juhid seavad kliimapoliitika üha enam nendest peamistest arenguprobleemidest ettepoole.
Süsinikuheite vähendamist on lihtne pidada maailma prioriteediks, kui teie elu on mugav. Kõrge sissetulekuga riikide inimeste jaoks võivad asjad endiselt rasked olla, kuid 16% maailma elanikkonnast, kes nendes riikides elavad, ei näe regulaarselt nälga ega näe oma lapsi suremas.
Suur osa ülejäänud maailmast on aga endiselt hädas. Kuigi tingimused on erinevad, sureb vaesemates riikides viis miljonit last igal aastal enne oma viiendat sünnipäeva ja peaaegu miljard inimest ei saa piisavalt süüa. Rohkem kui kaks miljardit peavad küpsetama ja soojas hoidma saastavate kütustega, nagu sõnnik ja puit, mis lühendab nende eluiga. Kuigi enamik noori lapsi õpib koolis, on haridus nii nukker, et enamik madala ja madalama keskmise sissetulekuga riikide lapsi jääb kirjaoskamatuks.
Võimalusi piirab eelkõige odava ja küllusliku energia puudumine, mis võimaldas rikastel rahvastel areneda. Aafrikas on elekter nii haruldane, et igakuine kogutarbimine inimese kohta on sageli väiksem kui üks külmik selle aja jooksul. Energiale juurdepääsu puudumine takistab industrialiseerimist ja majanduskasvu. Näide: rikkas maailmas on keskmiselt 530 traktorit 10 000 aakri kohta, samas kui Aafrika vaesunud osades on vähem kui üks.
Püüdlused suunata arenguabi kliimapoliitikasse mõjuvad samuti silmakirjalikkusest. Kuigi rikkad riigid keelduvad rahastamast fossiilkütustega seotud projekte välismaal – kas otse või rahvusvaheliste finantsasutuste kaudu – saavad kõrge sissetulekuga riigid siiski peaaegu 80% oma energiast fossiilkütustest. See on suuresti tingitud sellest, et päikese- ja tuuleenergia jäävad katkendlikuks. Nende töökindlaks muutmine on kulukas, kuna need nõuavad tohutut varundamist patareidest või fossiilkütustest.
Samm õiges suunas
21.septembril 2023 kommenteerisin sammu õiges suunas: Ühendkuningriigi peaminister lükkab kliimamuutuse eesmärgid prügisse
Tervitused Ühendkuningriigi peaministrile Rishi Sunakile kliimamuutuste eesmärkide nihutamise eest aastatel 2030-2035.
Reaktiivlennukid silmakirjatsejad, nagu Al Gore ja John Kerry, reageerisid kiiresti.
Gore, kes on praegu üks maailma silmapaistvamaid kliimakriisi ärahoidmise kiire tegutsemise eestkõnelejaid, ütles CNN-ile: “Minu arvates on see šokeeriv ja tõeliselt pettumus… Ma arvan, et ta on teinud valesti. Olen kuulnud paljudelt oma sõpradelt Ühendkuningriigis, sealhulgas paljudelt konservatiivide partei liikmetelt, kes on kasutanud väljendit “täielik vastikus”.”
Ülemaailmne eliit võttis Davosis kliimamuutuste vastu võitlemiseks üle 150 eralennuki
Fox News teatas, et globaalne eliit võttis Davosis kliimamuutuste vastu võitlemiseks üle 150 eralennuki
Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace Internationali võitleja Klara Maria Schenk ütles konverentsi eel tehtud avalduses: “Rikkad ja võimsad karjad Davosi ülisaastavate, sotsiaalselt ebaõiglaste eralennukitega, et arutada kliima ja ebavõrdsuse üle suletud uste taga.”
Aga John Kerry?
Mul on hea meel, et sa küsisid. Pange tähele, et John Kerry perekonna eralennuk paiskas pärast Bideni ametisseastumist õhku üle 300 tonni süsinikku.
Pange tähele ka John Kerry sõnul, et 1,5 kraadise kliimamuutuse vastu võitlemiseks vajame “raha, raha, raha, raha”
CBAM Maksusta vaesed
Maailma kliimamuutuste eest päästmiseks kehtestab EL inflatsioonihulluse saabudes maailma suurima süsinikdioksiidi maksustamise kava
Luuakse ELi süsinikdioksiidi piiride reguleerimise mehhanism (CBAM), et võrdsustada ELi saastekvootidega kauplemise süsteemis (ETS) tegutsevate ELi toodete eest makstava süsiniku hind ja importkaupade hind. See saavutatakse sellega, et kohustatakse ELi importivaid ettevõtteid ostma nn CBAM-sertifikaate, et tasuda tootjariigis makstava süsinikuhinna ja EL heitkogustega kauplemise süsteemis süsiniku saastekvootide hinna vahe.
CBAM hõlmab rauda ja terast, tsementi, alumiiniumi, väetisi ja elektrit, nagu komisjon on teinud ettepaneku ning seda laiendatakse vesinikule, teatud tingimustel kaudsetele heitkogustele, teatavatele lähteainetele ning ka mõnele tootmisahela järgmise etapi toodetele, nagu kruvid ja poldid ning sarnased tooted raud või teras.
Aafrika tähelepanu keskpunktis
Häälestagem Faten Aggadi kliimadiplomaatia vanemnõuniku @AfricanClimateF säutsulõimi.
Šokeeriv tõde Bideni pakutud energiakütuse standardite kohta
Kui teil jäi see märkamata, kaaluge artiklit “The Sh ocking Truth about Bideni pakutud energiakütuse standardid”
Riiklik maanteede liiklusohutuse amet NHTSA hindas nelja kütusestandardi ettepaneku mõju ja võrdles neid mittetegemise kuludega. Arva ära.
NHTSA järeldab: „Sõiduautode puhaskasu [rangematest kilomeetristandarditest] jääb alternatiivide lõikes negatiivseks” võrreldes mittemillegi tegemisega.
Riiklik maanteede liiklusohutuse amet on jõudnud järeldusele, et Bideni läbisõidustandardite järgi on “sõiduautode puhaskasu alternatiivide puhul negatiivne” võrreldes mittemillegi tegemisega.
Ja pealegi ei tee elektrisõidukid keskkonnale midagi. Vaadake, kuidas Bideni päikesetõuge hävitab kõrbe ja vabastab salvestatud süsinikku.
Silmakirjatsejatel on lihtne oma lennukiga maailma traavida, kuulutades, et maailm lõpeb, kui midagi ette ei võeta.
Samal ajal on Saksamaa võtnud tuumaenergiast vabanedes kasutusele kivisöe ja USA subsideerib tugevalt avamere tuuleparke, mis on isegi toetustega majanduslikult ebaotstarbekad. Lisaks tapavad tuulepargid selle käigus vaalu.
Aafrika riikidel pole võimalust. Neil pole raha millegi jaoks, rääkimata subsideeritud tuuleparkidest, millel pole majanduslikku mõtet.
Kuid seda nõuavad Biden, AOC, Kerry, Gore.