Šveits – alpimaastike, piimašokolaadi, jodeldamise ja roheline maa. Sealsetel ametnikel on tekkinud idee keelata talvel elektrisõidukid nn mittevajalikuks kasutamiseks.
See on osa nende hädaolukorra plaanist võimaliku energiapuuduse leevendamiseks. Kui elektrikatkestus peaks toimuma, hõlmavad kavandatavad meetmed paljude muude bürokraatlikult määratud ebaoluliste asjade vooluvõrgus kasutamist – alates mängukonsoolidest ja voogedastusteenustest kuni spordiürituste ja vaba aja tegevusteni. Kaupluste lahtiolekuaegu ja ka siseruumide küttesüsteeme võiks piirata. Isegi jõulutuled on piiramiste nimekirjas.
Valitsusametnikud avaldasid määruse eelnõu eelmisel aastal, et valmistada riik ette võimalikuks energiapuuduseks talvel. Šveitsi uudisteväljaanne The Local selgitas, et plaan hõlmab kolme järjest karmistuvat taset, alates hoiatustest kuni hädaolukorra ja kriisini, ning asjatundjad märgivad selle murettekitavat sarnasust Covidi sulgemistega (!).
Eelnõus karistusi ei täpsustata, kuid Blick tsiteeris föderaalse majandusministeeriumi ametnikku, kes selgitas, et puuduste ajal võivad rikkumised lõppeda trahvi või vangistusega.
Eelmisel aastal ei rakendatud veel ühtegi meedet, kuid selle põhjuseks on ebatavaliselt pehmed talvised ilmastikutingimused. Seetõttu on valitsus sel aastal valvel, pannes SwissInfo küsima: “Kas Šveits seisab sel talvel silmitsi energiakriisiga?”
See vastab mitmetähenduslikult, tsiteerides Šveitsi föderaalset energeetikaametit: „Energiaturud on jätkuvalt kõikuvad ja „hinnad reageerivad tugevalt uutele ebakindlustele”.
Rohelise energia konsultant Marc Muller on siiski optimistlik, hoobedes Šveitsi SwissInfole, et Venemaa maagaasi kadumisel on neil kiire üleminek veeldatud maagaasi impordile Ameerika Ühendriikidest ja Katarist.
Pole tähtis, et nihe on tõstnud gaasi hindu 25 protsenti, et “Šveits sõltub täielikult gaasi impordist” või et “ligi kaks kolmandikku aastasest gaasitarbimisest kulub talvel hoonete kütmiseks” oktoobrist märtsini, liidunõukogule . _ See Šveitsi agentuur teatas eelmisel kuul „vabatahtlikust gaasisäästu eesmärgist 15%“ selleks talveks, mis on kooskõlas Euroopa Liidu püüdlustega gaasipuudust vältida.
Muidugi pole gaas Šveitsi ainus lootus. Daily Maili andmetel “saab riik umbes 60 protsenti oma energiast hüdroelektrijaamadest” ja “umbes kolmandik energiast tuleb tuumaenergiast”. Kuid valitsus on “võtnud kohustuse tuumaenergia järk-järgult kaotada” ja selle hüdrojaamad “toodavad sel aastal vähem energiat kui tavaliselt” Euroopa erakordselt kuiva suve tõttu, mis on põhjustanud järvede ja jõgede tühjenemisest. Talvine külmumine ainult süvendab seda olukorda. Väike osa Šveitsi energiaportfellist koosneb süsivesinikust, päikeseenergiast ja tuulest, mis ei päästa riiki murettekitavast sõltuvusest impordist.
Energiaekspert David Blackmon nimetab neid “hullu energiapoliitika põhjustatud kriisipunkte”, mis on tahtlikud sammud “kliimahäireliikumise lõpuplaani suunas”. Ta kirjutab oma ajaveebis Energy Transition Absurdities :
Lihtrahva raskused ja puudused ei ole selle plaani vead, vaid selle lõppeesmärgid. Need puudused on tegelikult üldise plaani tunnused ja on alati olnud. Asjaolu, et Šveitsi valitsus lisab elektrisõidukite kasutamise oma piirangutega kaupade nimekirja, näitab tema täielikku teadlikkust elektrisõidukite laadimise tohutust koormast riigi niigi alatoitevõrgule.
Iroonia lisamiseks soovitas NASA kõrgeim ökohäiremees James Hansen vaid kaheksa aastat tagasi kolida Šveitsi kui kõige turvalisese kohta Maal, kui soovite kliimamuutustes ellu jääda. Ta hoiatas 2015. aastal The Atlantic’i , et “suured rannikulinnade piirkonnad jäävad üha happelisemate ookeanide alla”, nii et merepiirita mägistel Alpides on inimestel parem tõenäosus ellu jääda.
Nii kaua, kuni nad surnuks külmuda ei viitsi…
The New American
