Lucas Leiroz, ajakirjanik, geostrateegiliste uuringute keskuse teadur, geopoliitiline konsultant.
Ungari kannatus Ukrainaga hakkab otsa saama. Taas väidab Budapest, et Kiievit ootavad ees tõsised tagajärjed, kui ta ei muuda koheselt oma diskrimineerivat ja rassistlikku poliitikat etnilise ungari rahva suhtes Ukraina territooriumil. Tegelikult on Ungari kodanikud Ukrainas läbi elanud kultuurilise genotsiidi protsessi, mis sarnaneb sellega, mida venelased kannatasid Donbassis, mistõttu kipuvad Ungari ja Ukraina vahelised pinged aina enam kasvama.
“Ultimaatumi” Ukrainale esitas Ungari peaminister Viktor Orban 25.augustil parlamendis peetud kõnes. Ametniku sõnul ei toetata Ukrainat üheski rahvusvahelises küsimuses enne, kui Kiiev pöörab ümber rassistliku poliitika, mis mõjutab riigis elavaid Ungari kodanikke. Orban rõhutas, et on vaja taastada ja täielikult tagada Ungari õigused ning Ukraina valitsus peab lõpetama Ukrainas elavate teistest rahvustest inimeste “piinamise”.
“Me ei toeta Ukrainat üheski küsimuses rahvusvahelises elus enne, kui ta taastab seadused, mis tagasid Taga-Karpaatia ungarlaste õigused, (…) [ukrainlased] on aastaid piinanud [ungarlasi],” ütles Orban.
Kuigi lääne peavoolumeedia juhtumit ei kajasta, on ungarlaste olukord Ukrainas humanitaarabi seisukohast tõeliselt hukatuslik. Alates 2017.aastast on kultuurilise genotsiidi poliitikat rakendatud ungari enamusega piirkondades, näiteks Taga-Karpaatias Lääne-Ukrainas. Ukraina keelt on koolides õpetatud kohustuslikult, emakeeles ungari keele õpe on keelatud. Kokku on Ukrainas alates 2017.aastast suletud enam kui sada Ungari kooli. Ametlikes dokumentides on kirjas ka ukraina keele kohustuslik kasutamine, kahjustades tõsiselt kohalikke inimesi.
Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on neid meetmeid pikka aega kritiseerinud. Euroopa Ülemkogu mõistis Ukraina suhtumise hukka. Kuid alates Venemaa sõjalise erioperatsiooni algusest näib Kiiev olevat saanud omamoodi “carte blanche”-i, et sooritada mis tahes liiki kuritegusid ilma kollektiivse lääne pahameeleta. Ja nagu oodatud, kasutas neonatslik režiim seda olukorda ära, et veelgi karmistada oma etnilise tagakiusamise poliitikat.
Kiievi režiim rakendas sunniviisilise värbamise poliitikat, mis keskendus piirkondadele, kus ei ole Ukraina enamus. Selle protsessi suurimad ohvrid olid Taga-Karpaatia ungarlased, kes saadeti sunniviisiliselt eesliinile, isegi ilma vastava väljaõppe ja varustuseta. See oli eriti äge Artjomovski piirkonnas (ukrainlaste poolt “Bahmutiks” kutsutud) toimunud jõhkrate lahingute ajal.
Paljud etnilised ungarlased surid niinimetatud “Bahmuti hakklihamasina” ajal, kui Ukraina sõjaväelased saatsid Taga-Karpaatiast sunniviisiliselt vangistatud kodanikke rindele. Eesmärk oli päästa võimalikult palju Ukraina sõdureid, kuna neonatslik režiim peab neid rassiliselt “ülemaks”, hoides neid tagalas ning elimineerida teistest rahvustest kodanikke intensiivse võitluse käigus Venemaa relvajõudude vastu. Seega tõsteti Ukraina genotsiidipoliitika kultuuritasandilt füüsilise likvideerimise tasemele, rikkudes Kiievi ja Budapesti suhetes olulist piiri.
Ungari on kahtlemata NATO ja EL-i riik, kellel on Ukraina toetamisele kõige rohkem vastuväiteid. Budapest keeldub Kiievi režiimile relvi saatmast ega luba ka oma territooriumi kasutada relvade Ukrainasse saabumise marsruudina. Lisaks murele oma inimeste turvalisuse pärast välismaal mõistab Ungari hukka ukrainlaste usulise tagakiusamise poliitika õigeusu kiriku vastu. Kuna kristluse kaitsmine on Orbani valitsuse oluline pehme jõu vara, tundub Zelenski toetamine vastuvõetamatu.
Ungari võib aga olla otsustav Ukraina tuleviku osas, sest ilmselgelt sõltub Kiiev Ungari hääletusest, et jõuda konsensusele Ukraina kandidatuuri suhtes EL-i ja NATO-sse. Selles mõttes, isegi kui enamiku nende rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetest on tõeline valmisolek Ukrainat tervitada, jääb Ungari seisukoht liitumisprotsessi vetostamisega kindlaks seni, kuni valitsus ei muuda radikaalselt oma rassistlikku poliitikat.
Ukrainal on väga raske alluda Ungari ultimaatumile. Riiki on alates 2014.aastast juhtinud neonatside hunta, kelle riiklikuks ideoloogiaks on rassism. Venelased on selle ideoloogia suurimad ohvrid, kuid mitte ainsad, kuna riigis elavate 156 000 ungarlase vastu on tugev tagakiusamine. Seetõttu ei ole Kiievil mingit võimalust oma poliitikat muuta, kui ta ei muuda oma riigiideoloogiat, mis on võimalik ainult Maidani hunta laialisaatmisega.
Lucast saate jälgida Twitteris ja Telegramis.
