USA Luure Keskagentuuri avatud lähtekoodiga ettevõtete osakond võtab peagi kasutusele ChatGPT-laadse suure keelemudeli (LLM), mis on föderaal- ja luureagentuuride tööriist, et pääseda hõlpsamini ja kiiremini ligi teabele ja teabele.
CIA avatud lähtekoodiga ettevõtete osakonna direktor Randy Nixon selgitas, et lähteteavet saab sõeluda ja üksikutele luureanalüütikutele tagastada kiiremini kui kunagi varem. “Oleme jõudnud ajalehtedest ja raadiost, ajalehtedest ja televisioonist, ajalehtedest ja kaabeltelevisioonist, lihtsast Internetist, suurandmetest ja see lihtsalt jätkub,” ütles Nixon Bloombergile.
«Peame nõelad nõelaväljalt üles leidma,» lisas ta. Lisaks sõna otseses mõttes sadadele tuhandetele või miljonitele salastatud failidele tuginevad analüütikud sageli ka avatud lähtekoodiga teabe kogumisele. Näiteks võib see hõlmata avalike sotsiaalmeediarakenduste, nagu Facebook või X, hävitamist.
“Siis saate selle järgmisele tasemele viia ja hakata vestlema ja masinatelt küsimusi esitama, et anda teile vastuseid, mis on samuti pärit,” jätkas Nixon. “Meie kollektsioon võib lihtsalt kasvada ja kasvada ilma piiranguteta peale selle, kui palju asjad maksavad.”
Ta selgitas lisaks, et tehisintellekti platvorm on saadaval ja seda kasutavad Washingtoni 18 erinevat luureosakonda, sealhulgas föderaalõiguskaitseorganid, nagu FBI. Samuti eeldatakse, et USA sõjaväel on juurdepääs, kuigi turvaprotokollid ja lekete vältimine on endiselt suur küsimus, arvestades tööriista käsutuses olevat tohutut hulka salastatud materjale.
Samuti on küsimus privaatsusest, eriti pärast kümmekonna aasta tagust Edward Snowdeni paljastust, mis näitas, et NSA oli eelnevatel aastatel regulaarselt süütute Ameerika kodanike andmeid pühkides, rikkudes nende neljanda muudatuse kaitset.
Vastavalt Bloombergi varasemale aruandele, mis seadis NSA-le kahtluse alla mõju privaatsusele:
“Luurekogukond peab leidma viisi, kuidas nendest suurtest mudelitest kasu saada ilma privaatsust rikkumata,” ütles riikliku julgeolekuagentuuri uurimisdirektor Gilbert Herrera intervjuus. “Kui tahame realiseerida tehisintellekti kogu võimsust muude rakenduste jaoks, peame tõenäoliselt toetuma partnerlusele tööstusega.”
“Seda kõike tuleb teha viisil, mis austab kodanikuvabadusi ja privaatsust,” väitis Herrera selles eelnevas intervjuus. “See on raske probleem,” lisas ta ja tunnistas, et “luurekogukonna avalikult koolitatud teabe kasutamise küsimus on probleem, millega me peame maadlema, sest vastasel juhul oleks tehisintellekti võimekus, mida me ei kasutaks, kuid oskaks kasutada.”
Kuid me kahtleme väga, et USA valitsuse kõrgeimad luureametnikud on liiga mures tehisintellekti võimsuse piiramise pärast õiguste seaduse ja üksikisiku privaatsuse pärast.
Veel üks huvitav aspekt CIA jaoks, kes töötab oma ChatGPT versiooni kallal, on konkurents Hiina märkimisväärsete edusammudega tehisintellekti valdkonnas. Bloombergi uus aruanne toob esile kasvava surve, millega USA luure Hiina arenenumate võimete tõttu silmitsi seisab. Peking soovib saada 2030.aastaks tehisintellekti valdkonnas üleilmseks liidriks ja paljud peavad seda juba maailmas tehnoloogia alal liidriks:
Kurjakuulutava pilguga programmide kasutamisele riigis töötas Hiina 2021.aastal välja „prokuröri”, mis suudab tuvastada ja esitada süüdistused 97-protsendilise täpsusega.
Seevastu Ameerika õiguskaitsesfäär on samuti sattunud kriitika alla, kuna neil on raskusi tehisintellekti võimsuse kasutamisega uurimistes, kuid Nixoni sõnul aitab uus programm koondada veebis hõljuvat enneolematut teavet.
Kuid jääb alles see, et läänes on üksikisiku õiguste, sõnavabaduse ja autonoomia õiguslik kontseptsioon võrreldes kommunistliku Hiinaga palju tugevam. Mis võiks siin seoses CIA ehitatud AI-vestlusbotiga valesti minna?
Lõppude lõpuks ei taha Ameerika avalikkus leida end elamas “Minority Reporti” eeskujul loodud ühiskonda pelgalt selleks, et konkureerivate suurriikidega tehnoloogiliselt “käes hoida” (mõnes mõttes oleme aga juba seal).