8. septembril avaldas Boer Burger Beweging (BBB), mida nimetatakse ka Põllumeeste-Kodanike Liikumiseks, oma valimismanifesti , et valmistuda eelseisvateks Hollandi riiklikeks valimisteks käesoleva aasta novembris, tehes ettepaneku, et Hollandil oleks aeg Euroopa Liidu poliitikast loobuda, sellistes valdkondades nagu keskkond ja ränne.
BBB manifest koos kandidaatide nimekirja projektiga kutsub Hollandit üles “läbirääkimisi pidama rände- ja looduspoliitika erandi üle”, viidates Euroopa lepingutele.
BBB on olnud ägedalt vastu ELi kliimamuutuste poliitikale. Eelkõige on partei kategooriliselt vastu Hollandi valitsuse lämmastikupiirangutele ja selle plaanidele vähendada heitkoguseid põllumaa ostmise ja tuhandete farmide sulgemise kaudu, vähendades seega kariloomade arvu kuni kolmandiku võrra, et saavutada oma 2030. aasta lämmastiku vähendamise eesmärgid.
Teine ELi poliitika, mis võeti vastu 12. juulil ja mida nimetatakse looduse taastamise seaduseks (NRL), võib süvendada vaenu Hollandi põllumeeste ja ELi vahel.
NRL-i andmetel määratakse 30 protsenti Euroopa maast kaitsealuseks maaks. See tähendab, et põllumajanduslik tootmine oleks maal keelatud. NRL on nii äärmuslik, et on isegi mõne Euroopa Parlamendi (EP) fraktsiooni liikme vihale ajanud.
Küprose põllumehed heitsid ka NRL-ile ette, et see muutis 78 protsenti nende põllumaast kasutuskõlbmatuks, ja olid seaduse vastu olnud enne selle vastuvõtmist.
“Enne looduse taastamise seaduse vastuvõtmist teeme selle seaduse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi, et enne selle jõustumist oleks meil võimalus kohandada oma rakendamist selle seaduse negatiivsete mõjudega,” selgitasid BBB liikmed.
BBB manifest annab ülevaate ka partei seisukohast immigratsiooni küsimuses, mida varem laialdaselt ei levitatud. Märkimisväärne on see, et BBB on kindlalt vastu laialdasele kontrollimatule immigratsioonile ja nõuab seetõttu varjupaigataotlejate kvooti, mis on vaid 15 000 aastas, kusjuures nende arv ületab ELi rändeleppe kvooti.
Juunis lõppenud rändelepet toetas Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja see lubab ELi piiril asuvatel riikidel nagu Itaalia võtta piiril kasutusele rangemaid poliitikaid ja saata tagasilükatud varjupaigataotlejad koju tagasi.
Teised Euroopa riigid, kes ei ole piiri ääres, saavad valida, kas võtta aastas vastu hulk migrante või panustada rahaliselt ELi fondi, et leevendada varjupaigataotlejate eluaseme ja nende eest hoolitsemise koormust.
Poola, riik, mis on tavaliselt kokkuleppel Itaalia Meloniga massirände osas, on kokkuleppele tugevalt vastu pannud ja kavatseb selle aasta oktoobris korraldada sel teemal rahvahääletuse , küsides Poola avalikkuselt, kas nad võtavad vastu tuhandeid välismaalt saabuvaid migrante.
Kuigi BBB toetab rändelepet niivõrd, kuivõrd see annab ELi piiririikidele rohkem ruumi varjupaigataotluste lahendamiseks piiril, kutsus partei piiririike üles järgima Dublini lepingut, mis kohustab varjupaigataotlejaid taotlema asüüli esimesest ELi riigist, kuhu nad sisenevad, selle asemel et liikuda enda valitud riiki.
«Praegu näeme, et välispiiri riigid ei täida seda regulatsiooni, sest see ei sobi neile. Korralikuks koostööks on vajalik range järgimine,“ rõhutas BBB.
Dublini lepingu alusel on sellistel riikidel nagu Saksamaa õigus varjupaigataotlejad välja saata esimesse riiki, kuhu nad esimesena astuvad. Paljud sellised väljasaatmised on aga praktikas ebaõnnestunud.
2022. aastal üritas Saksamaa lepingu alusel tagasi saata umbes 70 000 migranti, kuid õnnestus välja saata vaid 4158 migranti ehk umbes 6 protsenti.
2019. aastal vastuseks Hollandi põllumeeste protestidele suures osas Hollandis, mis seisid vastu valitsuse kliimapoliitikale, üllatas BBB paljusid, võites selle aasta märtsis riigi piirkondlikud valimised 19,19 protsendi häältega.
Vasakpoolne Hollandi poliitik Frans Timmermans, keda mõned on nimetanud “kliimapaavstiks” ja kes on toetanud paljusid Hollandi valitsuse lämmastikupoliitikaid, vaidlustab eelseisvatel novembris toimuvatel valimistel BBB poliitika. Timmermansi on reklaamitud kui BBB peamist ideoloogilist rivaalit valimistel. Eeldatavasti hakkab ta juhtima erakondade koalitsiooni oma peaministriks pürgimisel pärast seda, kui ta astus eelmisel kuul Euroopa Komisjoni asepresidendi kohalt tagasi, ning valiti Roheliste ja Tööpartei (PvdA) ühisnimekirja juhiks .
9. septembril avaldatud küsitlustulemuste järgi oli Timmermansi koalitsioon kolmandal kohal, kuid Hollandi endise peaministri Mark Rutte partei Rahvapartei (VVD) ja vastloodud kristlik-demokraatliku partei New Social Contract taga, mis on loodud vähem kui kuu aega tagasi. BBB oli neljandal kohal.
Ükski parteidest ei kavatse üksinda 76-kohalise parlamendienamuse üle domineerida, sest küsitluse liidrid, New Social Contract, võidavad eeldatavasti vaid 28 kohta. Vaatlejad on välja toonud, et kuigi BBB ei pruugi valimisi häälteenamusega võita, võib erakond panustada võimaliku tulevase valitsuskoalitsiooni loomisesse.
Madalmaad ei ole ainuke riik, mis kavatseb lähikuudel valimisi korraldada ja kus põllumeeste häältel on eeldatavasti oma osa valimistulemustes.
Euroopa Liidu kaasriik Poola on olnud tülis naaberriigi lahingutest räsitud Ukrainaga.Ukraina põllumajandustoodete importimise lubamise küsimuses. See küsimus on olnud Poola valitseva partei Seadus ja Õiglus (PiS) kesksel kohal selle aasta 15. oktoobril toimuvatel Poola valimistel.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki on viimastel nädalatel protesteerinud Ukraina teravilja impordi lubamise vastu.
Keset läbirääkimisi Ukraina põllumajandustoodete impordipiirangute kaotamise üle EL-i ja 2022. aastal pärast Vene-Ukraina kriisi puhkemist loodud niinimetatud solidaarsusradade üle, jäi Morawiecki 12. septembril sotsiaalmeedias ja Poola televisioonis Ukraina impordile vastu.
«Poola ei lase Ukraina teraviljal meid üle ujutada. Mis iganes Brüsseli ametnike otsus ka poleks, me oma piire ei ava,” postitas Morawiecki X-le.
Samas postituses oli kujutatud lühikest klippi, milles ta säilitas Poola toetuse Ukrainale. «Kui tekkis vajadus naabreid aidata, avasime oma südamed ja kodud. Sellised on poolakad,” kuulutas ta. Ta kordas oma avaldusi kampaaniaesinemisel põllumeestega.
Oktoobrivalimiste eel on ta kõik osapooled põllumeeste poole meelitanud, põhjuseks Ukraina konfliktiga seotud tootmiskulude tõus.
Venemaa poolt Musta merd läbiva peamise kaubatee blokaad on takistanud Ukraina nisu voolu sihtriikidesse. EL-i Komisjon omakorda tühistas kaubanduspiirangud Ukrainaga, et võimaldada Ukraina toodete transporti läbi nn solidaarsusradade. Logistika oli aga väljakutseid esitav, kuna märkimisväärne hulk piiri ületavaid tooteid takerdus, mis halvendas veelgi niigi kimbutatud põllumajandusturgu.
Bulgaaria, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia olid vastu oma piiride avamisele Ukraina põllumajandustoodetele, kusjuures Euroopa Komisjon lubas neil lõpuks keelata Ukraina nisu, maisi ja õliseemnete sisemüügi kuni 15. septembrini, samal ajal kui selliseid tooteid võib veel transiidina vedada läbi riikide.
Ei ole kindel, kas selliseid piiranguid pikendatakse, sest juulis toimunud põllumajandusministrite kogunemisel selgus, et liikmesriigid on selles küsimuses endiselt eriarvamusel, kuigi komisjon on valmis tühistama Ukraina teravilja ekspordipiiranguid.
“Oleme valmis peaaegu kõike eksportima,” teatas EL-i põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski toona pressikonverentsil .
Sellegipoolest teatas Poola pressiagentuur , et Wojciechowski teatas 12. septembril, et tema arvates tuleks säilitada Ukrainast valitud põllumajandustoodete impordikeeld ning toetused peaksid aitama Ukrainat tema põllumajandus- ja toiduainete transiidil.
“Euroopa leivakorviks” kutsutud Ukraina on üks suurimaid rahvusvahelisi nisu ja muude teraviljade eksportijaid. Kuigi suur osa Ukraina toodangust jõuab Euroopa-välistesse riikidesse, näiteks Põhja-Aafrika riikidesse, impordivad mõned ELi liikmesriigid, näiteks Hispaania, ka Ukraina nisu.
