SPD, rohelised ja FDP teevad otsuse uue enesemääramisseaduse üle.
BERLIIN. Föderaalkabinet võttis augusti keskel vastu uue nn enesemääramise seaduse eelnõu, mis on mõeldud asendama alates 1981. aastast kehtinud transseksuaalide seadust. Enesemääramise seadusega peaks iga inimene Saksamaal saama muuta oma nime ja sugu vabalt lihthaldusaktiga perekonnaseisuametis. Seni on olnud vaja teha kaks psühhiaatri analüüsi ja ringkonnakohtu otsus. Noored alates 14. eluaastast võivad vanemate nõusolekul muuta ka sugu ja nime.
…
Enesemääramisseadusega üritab riik tõsiselt sundida inimesi teadlikult valetama. Selle asemel, et peatada noorte seas levivat ohtlikku transsoolist trendi, propageerib föderaalvalitsus seda.
Birgit Kelle kommentaar:
Ekslik on arvata, et kavandatav enesemääramisseadus käsitleb sooküsimust. Toores jõud, millega sotsialistide, roheliste ja liberaalide valitsev koalitsioon iga mõistliku vastulause vastu loob seaduse, millega iga hullumaja kandidaat Saksamaa alates 14. eluaastast kujutab peagi ette uut sugu ja tema kaasinimeste tingimusteta alistumist ja tegelikkust peale suruda, et neid sellega mittenõustumise korral isegi seaduslikult karistada, näitab kurjuse tegelikku palet palju selgemalt.
See seadus on jõudemonstratsioon ja suurim rünnak tõe vastu, mida Saksamaa föderaalvalitsus on kunagi julgenud ette võtta. Me sunnime teid tingimusteta aktsepteerima uut reaalsust ja kummarduma valele, karjub see seadus. Vaikselt olukorraga leppimisest ei piisa, peate valet kuulutama sobivate asesõnadega, et mitte ennast kahtlejaks kuulutada, vastasel juhul ootab teid kohtutee. Sotsiaalne ja tööalane häving on juba täna käega katsutav nähtus, siis kui raseerimata meeste rinnad ei seostu kohe nais-imagoga. Selle seadusega muutuks see ametlikuks.
Kes defineerib tõe?
Religiooni, loodusseaduse ja poliitika vahel on “tõde” inimkonna ajaloos raskesti defineeritav mõiste. Tõde inimeste kohta igal juhul. “Mina olen tee, tõde ja elu” on tsitaat Jeesuselt Piiblis, tõde “teeks meid vabaks”, lisas evangelist Johannes. Enne seda teatas Konfutsius, et inimesed kaotavad oma vabaduse, kui sõnade tähendus on röövitud. Kui tõde teeb su vabaks, siis valed orjastavad sind. See, kellel on lubatud tõde määratleda, omab võimu sinu üle.
Peaaegu 2500 aastat hiljem sõnastas Aleksandr Solženitsõn oma üleskutse “Ära ela valede all!” totalitaarse nõukogude võimu vastu. George Orwell kirjeldab oma düstoopias “1984” valetamise tunnistamist inimese lõplikuks murdmiseks riigi vägivalla alla ja laseb oma kangelasel Winstonil nelja sõrme asemel “näha” viit sõrme või ütleme kohe, et mees “identifitseeris end” naisena?
“Riik, see olen mina,” sõnastas Louis XIV. Sama kehtib ka tänapäeval: minu sugu, see olen mina. Minu tõde, see olen mina. Ainus uus asi on see, et valitsus võimaldab isegi aktiivselt oma kodanike fantaasiaid kõikvõimsusest omavoli ja hullumeelsuse suunas, samal ajal kui varem oleks need samad kodanikud saadetud institutsioonidesse. Nagu varsti saadetakse sinna neid, kes kaitsevad tõde vale vastu – ajalugu kordub.
Väidetav sallivusseadus külvab lahkarvamusi
Riik lubab selle seadusega sallivust ja armastust, külvab hoopis ebakõla naabrite, sõprade ja kolleegide vahel, kirikutes, ühingutes ja ettevõtetes. See eraldab lapsed nende vanematest, jättes nad haavatavaks ideoloogide, omakasupüüdlike aktivistide ja riigi ees. Kui see ongi eesmärk, siis läheb praegu neil suurepäraselt.
Esimene tõke teel valede vabariiki on liidukabinetis kooskõlastatud, seadus läbib ka Bundestagi ja siis esimest korda võetakse vastu seadus, mis sihilikult käsib objektiivseid fakte subjektiivsetele emotsionaalsetele seisunditele allutada. Õudusunenägu igale selgelt mõtlevale advokaadile. Sel viisil ei saa välja tuua ainsatki fakti, kuna see on allutatud inimese emotsionaalsetele luuludele.
Ainult sõda ei tunne soo valikut
Segaduse lõpuleviimiseks lubab seadus väidetavalt teha erandeid asukoha, aja või isegi ootamatute sündmuste põhjal. Igaüks, kes on bioloogiliselt mees, võib siis ametlikult olla naine, seda saab ametlikult kinnitada või kahelda välispiiril, naiste varjupaikades või spordiklubides ja võistlustel, aga ka kaevata kohtusse olemasolevate diskrimineerimisvastaste seaduste kaudu.
Samas võib sama mees olla täna naine ja järgmisel aastal jälle mees ning korrata seda puude muutmise mängu seni, kuni Saksamaa satub sõtta. Siis ei tohi temast mitte mingil juhul saada naine ega mõni muu sugu, sest teda on relva juures vaja – arvad siis olevat teist sugu või mitte.
Mitte vikerkaare lipumasti ots
Seaduse põhjenduses vaidleb föderaalvalitsus väidetavalt olemasoleva “põhiseadusega kaitstud soolise identiteediga”. Seni kaitseb põhiseadus iga inimese väärikust, kuid mitte “sooidentiteeti”. Eriti, kuna see termin on asjaomaste lobirühmade ja valitsuse verbaalne must kast.
Ametlikult tunnistatakse, et “mittebinaarsed” inimesed on LGBT mentaalse tsirkuse uue variandina kaasatud interseksuaalide ja transseksuaalide seadusesse, kuid isa ja ema ei ole enam sünnitunnistuses bioloogiliste faktidena märgitud, et seada erinevaid “vanemaid” uutele ruumi tegema. See teeb ka selgeks: muutumine “mehest naiseks ja vastupidi” pole kaugeltki vikerkaare lipumasti nupp, vaid alles algus.
Tegelikult on selle seaduse laiendamine rohkem kui kahele soolisele identifitseerimisele oma hullumeelsuse piires isegi loogiline ja järjekindel: igaüks, kes peab kontrollitavaid või isegi teaduslikke fakte tegelikkuse kirjeldamiseks üleliigseks, võib loomulikult ette kujutada, et need on mittebinaarsed, sooliselt muutuvad, lemmikloom või lemmikloomasugune. Kanada valitsus tervitas hiljuti neid, kes jäävad sookoodi 2SLGBTQI+ alla. Teine S tähistab “Kaks vaimu”, st kaks hinge ühes kehas ja kõik ilma Goethe Faustita.
Oma keha moonutamine…
Kui keha ja vaimu harmooniline ühtsus on häiritud, ei ole vaja psühholoogilist uuringut mõistmaks, et see kujutab alati mõjutatud inimeste jaoks draamat ja dilemmat, mis soovib ja tuleb lahendada. Kui vaim ja keha ei ole üheskoos, on ainult kaks võimalust: kas aidata vaimul kehaga kohaneda või sundida keha meeleseisundiga kohanema.
Mõte, et oma keha ise moonutades saab oma sugu vahetada, võlub terve põlvkonna noori tüdrukuid. Nad maksavad selle eest kogu maailmas juba tuhandete kaupa amputeeritud sootunnuste, eluaegse viljatuse, kannatuste, valu ja patsiendi eluga. Saksamaa föderaalvalitsus ei taha sellele suundumusele vastu seista, vaid taha seda propageerida.
Kõik, kes osavõtmatult seda vaatavad, on kaasosalised. Aleksander Solženitsõn pakkus kunagi universaalse lahenduse valetamise vastu, mis on rakendatav ka praegu ülevoolava soopoliitikaga: “Meie vabanemise tähelepanuta jäetud, lihtsaim ja kättesaadavam võti on: Ära valeta koos teistega” Jääge kindlaks tõele.
/tõlge Taivo Sepp/
