Üha sagedamini kutsuvad poliitikud ajakirjandust üles lõpetama meilt varjupaika taotlevate välisriikide kodanike vastuvõtmist. Argumendid on erinevad, kuid kõigil on üks ja sama mõte: Eesti inimesed on juba väsinud pagulastest.
Esimesena rääkisid sellest juba kevadel EKRE, kelle sõnul liiga palju slaavlasi ohustab eestlaste rahvuslikku identiteeti. Ligi 45 000 uut slaavlast 900 000 eestlase kohta on soliidne proportsioon, mis hirmutab meie rahvuslasi.
Diplomaat Vahur Luhtsalu esitas Postimehes teisigi argumente. Ühe pagulase ülalpidamine läheb riigile maksma 25 eurot ööpäevas.
Korrutage see arv 45 000-ga ja saate summa, mille meie vaene riik peab iga päev pagulastele kulutama. Luhtsalu sõnul takistavad pagulased Eestil oma elatustaseme parandamist.
Kuid probleemiks on ka tööpuuduse kasv. Ja mõned meie kodanikud räägivad juba avalikult, et välismaalased võtavad Eesti elanikelt töö ära.
Eesti on täna Euroopas teisel kohal pagulaste osakaalu poolest kohaliku elanikkonna kohta: 1 välismaalane 33 Eesti elaniku kohta. Hullemini on lood vaid Tšehhis, kus see proportsioon on 1:23.
Luhtsalu ei kutsu põgenikele Euroopa piire üldse sulgema. Ta vaid pakub teistele EL-i riikidele pagulaste vastuvõttu suurendamist, et nad Eestile vähemalt järele jõuaksid. Aga see diplomaat teeb ettepaneku juba homme Eesti piirid sulgeda.
Pärast Ukraina sõja algust kuulutas Eesti valitsus mitu korda välja kindla lõpliku põgenike arvu, mida meie riik on võimeline vastu võtma. Tegelikult aga keegi pole kontrollinud seda protsessi.
Seega on meil kaks peamist probleemi: suur hulk pagulasi ohustab Eesti identiteeti ja pagulaste ülalpidamiskulud on koormaks riigieelarvele, takistades elatustaseme kasvu.
Tänapäeva Eestis keegi juba ei mõista hukka neid, kes teevad ettepaneku lõpetada kontrollimatu ränne. Kuigi suhteliselt hiljuti oli isegi vihjamine sellele teemale ohtlik.
Rahvaarvamus on muutunud ja Eesti inimesed enam pole valmis põgenike abistamise nimel lõputult ohverdama oma heaolu.