Üle kolmekümne aastased mäletavad minevikku natuke vähem kui üle viiekümne aastased. See on fakt. Nagu on fakt seegi, et kolmekümne aastane kes on lugenud raamatuid ja/või olnud uudishimulik ja teadmiste januline on igal juhul krapsakam kui mõni poole vanem töll, kes millestki iial pole huvitunud. Nii et siin ei saa kõiki ja kõike üldse mitte ühte potti pista. See on aga täiesti selge, ütleks lausa fakt, et elukogemus on koefitsent millega võib nii mõnegi õppeasutuse diplomit ja medaleid korrutada.
Seda kirjatükki ajendas avaldama üks lõiguke kahekõnest, mida alles hiljaaegu juhtumisi kuulsin. Nimelt ütles üks avalikkusele hästi teada ja tuntud kirjamees, et tänaseks on LGBT kogukond tegelikult lõhki. Lõhki seal kohast, kus lesbid ja geid ehk L & G on hakanud tasahilju kogukonnast välja tõmbuma ning vaat et peaaegu avalikult eemaldumas transsoolistest.
Kui täiesti lõpuni aus olla, siis ma täitsa mõistan seda ning usun et sel võib olla tõepõhi all. Pole lihtsalt parata, need paraadid ja marsid on minu jaoks visuaalselt sama arusaamatu kui barokk- või rokokoostiilis vanale väärikale hoonele graffitiga kallale minek. See on “bioloogiline gräfiti” ehk sundus väljendada röökides oma austust vaikusesse. Lööge mind maha, aga pükniline keskealine habetunud mees, kes paneb selga roosa balletikleidikese ning meigib end nagu tüdrukukene, kelle ema on saatnud minimissi võistlusele, siis tema ja ta mõttekaaslaste loosungid armastusest on mulle suur arusaamatus.
Lisan siia kohe täpsustuseks, et need tüübid ei hirmuta mind. Miks ma peaksin teda kartma? Isana on minu kohus kaitsta oma lapsi ja mehena oma naist ning mul ei ole mingit õigust kedagi või midagi karta. Mistõttu ei kleepu mulle kuidagi ega kuhugi silt mingi foobia kohta. Mul ei ole LGBT+ ees mitte mingisugust hirmu ja miks peakski, kui nad on tulnud et jääda ja seista headuse, hoolivuse ja armastuse tunnimeestena meie ühiskonna valvepostidel.
Me oleme sinuga mõlemad kärsitud. Räägime sellegi siinkohal selgeks. Jah, ei ole vaja minulgi pead liiva alla peita. Olen kandnud nii kleite kui seelikuid, sukki kui parukaid. Ehk teisisõnu olnud seesama miniseelikus ja kontstel tuigerdav jorss kes teeb peenikest mesimagusat häält ja volksutab kuntsripsmeid. Aga ma ei ole “habemega naine” vaid “seelikuga mees”! Mu sõbrad Kreisiraadiost, Vanadest ja kobedatest ning Tujurikkujast on seda kõik samuti teinud. Ka nemad on kleidiga mehed mitte habemega naised ja sinna see koer ongi maetud…
Kui vastab tõepoolest tegelikkusele, et geirahvas nii mehed kui naised ehk L & G on vaikselt neist teistest distantseerumas, siis on see vägagi seletatav ja arusaadav. Seejuures ei pea ilmtingimata olema mingisugust tüli või kaklust nagu võiks inimrassi puhul oletada. Saab tõenäoliselt ka rahulikul teel iseendaks jääda. Lõppude lõpuks võib ja käibki neil vikerkaarevärvilistel kogunemistel ka neid inimesi, kes ei ole üksi neist tähtedest sättumuste sillerdavas segaduses. Nad võivad ja käivad selle pärast, nagu nad väidavad ja usuvad olevat tore. Arusaadav, sest kui ühiskonnas toimuvad nii suured muutused mis on võrreldavad Suure Prantsuse revolutsiooniga on kasulikum valida tee, mida käies võib giljotiinist pääseda. Täna on kasulik olla vabameelne ja toetada LGBT-d täpselt nagu sajand tagasi oli arukas toetada NSDAP – d (Nationalsozialistische Deutche Arbeitpartei) ja armastada palavalt füürerit. Ära ärritu sest võrdlusest, sest Hitleri-eelsel Saksamaal oli ka konstitusioon ning olid inimõigused nagu terves Euroopas. Juba siis olid olemas ja kirjas kõik euroopalikud väärtused ning nende üle oldi uhked. Seepärast ei ole neid ka sisuliselt muudetud…
Veelkord – ma ei pane võrdusmärki natsipartei või kommunistide ja vikerkaare vennaskonna vahele. Ma võrdlen vaid ideoloogiaid, mille abil luuakse uut maailmakorda et lammutada inimeste turvatunne ja luua hirmu abil arusaam tõest ja valest ning heast ja halvast.
Ma tean mitmeid homoseksuaalseid inimesi ning saan nüüd ja ka tulevikus öelda, et nad on vaat et kõik sümpaatsed ja meeldivad inimesed. See üks protsent eksimise ruumi on igaühes sest nagu ütlevad hiiglased – eksimine on hiiglaslik. Nii nagu juudid tohivad, aga teised mitte, visata semiidinalja ütleks mõnigi mu tuttav gei naerdes, et pedesid on igasuguseid ja nii ongi (sic)
Kuidas aga seletada vanavanaemale neid algklassi plikatirtsude pihikutes päevi näinud vanamehejurakaid? Vanemad inimesed meie seas ei tule ju hoo pealt sellele karussellile ega hüppa köiega benjit…?
Vanavanaemade aegu oli kasutusel selline emakeelne sõna nagu kiilupoiss. Selline poiss ja selline töö oli nende ajal täiesti tavaline asi. Kiilude abil tehti imesid ja liigutati mägesid, kõigest muust rääkimata. Kui tulid kraanad, tõstukid ja muud upitavad massinad, jäid kiilupoisid tööta nagu karjaposidki, kelle asemele veeti karjamaa ümber elektrikarjused. Nii hakati kiilupoissi kui sõna kasutama pigem vähem ja veidi veidras valguses. Selle tiitliga tituleeriti inimesi, kes segasid, häirisid ja ronisid sinna kuhu polnud oodatud. Ennekõike peeti silmas seksi ja armatsemist, sest svingerdamisest ja grupiviisilisest hedonismist teati üksnes väga vähestes ja valitud seltskondades. Nii võibki öelda, et kogu selle transhumanismi ideoloogia eesmärk pole õieti midagi muud, kui armastust ja vabadust ülistades see tegelikult jalge alla porri tallata. Pean silmas armastust kahe inimese vahel nende soost olenevalt ja sellest olenemata. Pean silmas armastust mehe ja naise vahel ja kahe naise või kahe mehe vahel. Pean silmas ükskõik kelle soovi elada oma elu soovimata enamat kui austust ja lugupidamist. Austust ja lugupidamist!
Austan ja pean lugu seelikuga meestest. Sa saad aru küll, kellest ma räägin. Need on šotlased, iirlased ja muud munadega mehed, kes tõmbaks tõenäoliselt singel malt-i kurku kui neid habemega naisteks nimetataks. Siin mu armas ongi see vahe, millest vanavanemad aru saavad kui seletada. On seelikuga mehed ja pükstega mehed ning ka seeliku ja pükstega naised. Kui mulle seesugune vastu jalutab, ütlen ma nii kaugelt kui silm ulatab nägema, kummaga on tegu. Kas mehe või naisega. See, kelleks ta ennast seejuures peab pole kusagilt otsast minu mure ega isegi mitte minu asi. Kui ta minult aga lärmakalt nõudma hakkab, et ma teda mu oma arvamusele risti vastupidiselt selleks peaksin, keda tema arvab ennast olevat, võin ma olla see üks protsent, kes julgeb öelda otse ja keerutamata, milline on minu arvamus sest asjast. Ja see on heatahtlik ning irooniata.
Kui mees soovib prostituudina teenida et end ära elatada ja valib selleks kõige kurvilisema teekonna on tulemuseks lady-boy. Lugege mu huultelt ja punkt! Oleme seda kultuuri Siiamis ja mujalgi Aasias küllalt näinud. Pole ka mingi saladus millest selline kohati vaat et rahvuslik tava. Sinna kuhu peale teist mailmasõda kerkisid suured USA sõjaväebaasid ja saabus tuhandeid noori mehi, sai seksiturust nende riikide sotsiaalabi ametlikult tunnustamata vorm. Küsi nüüd endalt vaikse häälega – kas sel kõigel pole omavahel tõepoolest mingit seost, et skandaalne kooseluseadus on Nursipalu ja järgmise baasidelepingu püksipaari teine säär ning vihakõneseadus tuleb ahjust koos maksutõusudega?
Me liigume kiirust kogudes ühiskonna poole, kus muutused maailmas mis muudavad me kõikide elu, toimuvad lihtsalt enneolematus tempos. Nõnda kui end äkksurijate riskigruppi süstinud täna õlgu kehitades oma sotsiaalmeedia avatarid teaduseusu kuulutamisest kasivad, ahastavad varsti ka vähemused. Nad näevad seda rutem kui karta oskavad, et ees ootavas kaoses jääb sul vaid kannatada, sest rahulolematus millegagi läheb vihaseaduse alla ning ainus moodus halastust oodata on riietuda vastavalt õigusemõistjate orientatsioonile.
What’s Lowe Got to Do with it?
…laulis võrratu Tina Turner
Allikas: https://hannesvorno.blog/
