Autor: Tyler Durden
Kirjutanud Tom Ozimek ajalehele The Epoch Times,
Iraan on taastanud märkimisväärse osa oma ballistiliste rakettide varudest ja töötab selle laiendamise nimel, valmistudes võimalikuks uueks vaenutegevuseks USA ja Iisraeliga lähinädalatel, ütlesid kõrged Iisraeli julgeolekuametnikud ajakirjale Epoch Israel.
Iisraeli ametnikud hindasid seda vägede koondamist kui väljendust Teherani pingutustest tugevdada oma heidutusvõimet ja parandada positsiooni juhul, kui diplomaatia ebaõnnestub. Nad ütlesid, et Iraani sammud ei tähenda tingimata, et Teherani juhtkond oleks otsustanud sõtta minna.
Iisrael on tõstnud oma valmisolekutaset, valmistudes võimalikeks uueks vaenutegevuseks, teatasid julgeolekuametnikud, hoiatades, et kasvav majanduslik surve võib sundida Teherani rünnakule USA sihtmärkide ja energiarajatiste vastu Pärsia lahes, sealhulgas sihtides strateegilisi kohti Iisraelis.
Need hinnangud tulevad ajal, mil Iraani julgeolekujuht on ähvardanud rünnata USA-ga seotud tehnoloogilist infrastruktuuri kogu piirkonnas, kui Washington jätkab rünnakuid.
USA president Donald Trump on välistanud uued USA rünnakud enne 3. novembri vahevalimisi, viidates käimasolevatele läbirääkimistele, kuid jääb Iraani sadamate mereblokaadi ja sanktsioonide laiendamise juurde Teherani naftakaubanduse vastu.
Iisraeli ametnikud hindavad esimese rünnaku riski
Iisraeli ametnikud ütlesid, et Iraani süvenev majanduskriis, vähenevad riigitulud ja jätkuv USA mereblokaad võivad suurendada Iraani juhtkonna hirme sisemise ebastabiilsuse ja režiimi püsivuse ees.
Sellistes oludes võiks Teheran kaaluda rünnakut, mille eesmärk on murda blokaadi ja suurendada survet Ameerika Ühendriikidele ning selle liitlastele.
Ühes stsenaariumis võiks Iraan järeldada, et Trump kavatseb kohe pärast valimisi rünnata ning läbirääkimised ei paku enam kokkuleppe saavutamise võimalusi. Ametnike sõnul võiks Teheran proovida esimest lööki anda ulatusliku rünnakuga piirkondlikele sihtmärkidele.
Selline pealetung võiks esile kutsuda tugeva sõjalise vastuse ja süvendada Iraani juhtkonna ees seisvat kriisi, ütlesid nad.
Üks kõrge Iisraeli julgeolekuametnik ütles, et Iisraeli poliitiline juhtkond võib anda korralduse pealetungiks, kui luureandmed paljastavad kohesed ettevalmistused rünnakuks Iisraeli vastu.
Iraan ähvardab rünnata tehnoloogilisi varasid
Mohsen Rezaei, Iraani Ülemriikliku Julgeolekunõukogu sekretär, ütles riiklikule Press TV-le, et Washingtoni uuesti rünnaku korral võib sihtmärgiks saada üle 2 triljoni dollari väärtuses USA-ga seotud tehnoloogilist infrastruktuuri.
“Me ei ole neid taimi veel oma sihtmärkide nimekirja lisanud. Kui aga sõda puhkeb, hävitatakse paljud neist kaablitest, andmekeskustest, tehisintellekti rajatistest ja arvukad teised objektid,” ütles ta intervjuus, mis viidi läbi 10. oktoobril ja avaldati 12. oktoobril.
Rezaei ütles, et Iraan on varasemates konflikti etappides mõningaid sõjalisi võimeid tagasi hoidnud ja on valmis lisavõimeid rakendama.
“Täna oleme täielikult valmis rakendama uusi võimekusi, kui sõda peaks taas puhkema,” ütles Rezaei, täpsustamata, mis see võiks olla.
Ta lisas, et Teheran on endiselt otsustanud kontrollida Hormuzi väina – strateegiliselt olulist naftatransporditeed, millel Iraan on rünnanud tankereid, mis tema sõnul keelduvad järgimast selle liikluskorraldussüsteemi.
“Me ei anna selles küsimuses järele,” ütles Rezaei.
Diplomaatia osas ütles Rezaei, et Washington on aktsepteerinud osa Iraani pakutud seitsmest kokkuleppe tingimusest, kuid teised jäid ebaselgeks.
Ummikseis, kuna läbirääkimised jätkuvad
Trump kuulutas 8. oktoobril, et mõlemad riigid peavad “viljakaid läbirääkimisi” ning et Ameerika Ühendriigid ei ründa Iraani enne vahevalimisi.
USA mereväe blokaad Iraani sadamate ja laevade vastu “jääb täies jõus” läbirääkimiste jätkudes, ütles Trump. Ta lisas, et ootab, et naftahinnad langevad pärast valimisi.
Toornafta hinnad on tõusnud Hormuzi väina tankeriliikluse häirete tõttu, hoolimata USA sõjaväe pingutustest hõlbustada transiiti.
USA Keskväejuhatus, mis vastutab Iraani operatsioonide eest, teatas 8. oktoobril, et viimastel kuudel on väina kaudu läbinud 1,25 miljardit barrelit naftat, samas kui Iraan ei ole “raudblokaadi” tõttu naftat saatnud.
Brenti toornafta, globaalne võrdlusindeks, kauples 12. oktoobril üle $105,7 barreli kohta – kõrgeim hind enam kui kahe nädala jooksul, kuna Lähis-Idas jätkuvad pinged suurendasid muret edasiste energiavarustuse häirete pärast.
“Et näha rafineeritud toodete hindade märkimisväärsemat langust, peab olukord Lähis-Idas normaliseeruma,” kirjutasid ING analüütikud 12. oktoobri märkuses, kommenteerides varasemat toornafta hindade langust pärast seda, kui Trump kuulutas välja “energiarahu” Venemaa ja Ukraina vahel.
***
