Kõrgtehnoloogia muudab lahingu ja lahinguvälja
Sõda Ukrainas kujundab arusaama võitlusest homseks ja järgmisteks aastakümneteks. See on intensiivne sõda, mis ühendab kõrgtehnoloogia ohtra laskemoona tarbimise ja raskete inimkaotustega. Kindlasti uurivad autokraatlikud režiimid kuidas tulevikus efektiivsemalt vallutada oma naaberriike. Rahvad, kes tahavad seda vältida, peavad õppima tõhustama oma kaitsevõimet.
Üks kurb õppetund väikeriikidele on see, et vähemalt senini pole kaitsevägede suuruse tähtsus kuhugi kadunud. Ukrainas võitlevad väed koosnevad sadadest tuhandetest sõduritest ja miljonitest masinatest. Laskemoona ja varustust on tarbitud ohtralt. Vene väed tulistasid aasta jooksul 10 miljonit mürsku ja Ukraina kaotab keskeltläbi 10 000 drooni kuus. Sõja algusest on Venemaa kaotanud umbes kakssada tuhat sõdurit, paar tuhat tanki, mitmed tuhanded soomusveokid, umbes 600 lennukit, tuhanded kahurid ja sadade kaupa raketi heitjaid.
Näib aga ka, et tehnoloogia on võimeline füüsilist massi asendama. Ukraina kaitsejõud, võideldes palju suurema, palju paremini relvastatud vaenlase vastu, on seda teinud.
Tänapäeva lahinguväljal on binoklid ja maakaardid teisejärgu tähtsusega, sest satelliitide ja droonide andurid suudavad leida vaenlase juhtpunktidest ja relvaüksustes tulevaid signaale ja suunata sinna raketid või kahuri mürsud. Vaenlase avastamine elektrooniliste vahenditega võimaldab ta hävitamist täpsete kaugrelvadega.
6. juulil teatas Ukraina Kaitseministri asetäitja Hanna Maliar, et Kiievi väed hävitasid eelnenud 24 tunni jooksul idarindel kuus laskemoonaladu ja suure raketihoidla. “Me näeme kõike,” kirjutas Maliar. “Me tekitame tõhusaid, valusaid punktilööke, veristame okupanti, kellele laskemoona ja kütuse puudumine varem või hiljem surmavaks saab. Kaasaegses sõjapidamises on logistilised eesmärgid võtmetähtsusega.”
Valmistumine tulevikuks
Tähtis õppetund Ukraina-Vene sõjast on see, et tuleviku lahinguteks on vaja välja töötada uusi võitlusviise, kasutades hajutamist, varjamist ja pettust. On vaja õppida kuidas vaenlast tehisintelleki abil elektroonilise sõja vahenditega ja küberrünnakutega neutraliseerida ning täpsusrelvadega hävitada.
USA kindrastaabi ülem kindral Mark Milley ennustab, et kolmandik relvajõududest on 10-15 aasta pärast robotid, peamiselt mehitamata lennukid ja tankid. Ta teatas, et 11. ja 12. juulil Vilniuses toimuv NATO tippkohtumine paneb proovile, kas lääneriigid suudavad jätkata oma liitlassuhete tugevdamist nende eesmärkide saavutamiseks.
Armeed peavad aga olema võimelised võitlema nii sel kui ka järgmisel aastakümnel. See tähendab ka tänapäeval varude täiendamist, majanduse parandamist relvastuse hankimiseks ja tööstuste loomist relvade tootmiseks.
Kasutamata võimalused
Ukraina kaitsejõud on olnud võimelised okupatsioonijõude tõrjuma tänu USA ja teiste NATO riikide toetusele. Toetus, mis oleks aidanud Ukrainal kiiremini sõja võita on aga jäänud andmata.
Toetajad arvavad, et kuigi Venemaa ründab Ukrainat, Ukraina Venemaad rünnata ei tohi. Nad arvavad, et kuigi Venemaa ründab Kiievit, Ukraina Moskvat rünnata ei tohi. Näib, et Putinile on olnud kasulik oma roostetanud tuumamõõka täristada ja kolmandale maailmasõjale vihjata.
Võib arvata, et kui lääneliitlased oleks Putinile selgitanud, et tuumarelvade kasutamisele järgneb tema ja Venemaa kiire häving ning varustanud Ukrainat rünnakdroonide ja pikamaa rakettidega mis tõeliselt Putinit ohustaks, oleks Ukraina juba vabastatud ja sõda lõppenud.
Endine USA president Donald Trump, kes uuesti presidendiks kandideerib, väidab, et ta suudab sõja lõpetada 24 tunni jooksul. Ta muidugi ei täpsusta kuidas, aga võib arvata, et aitaks ähvardusest varustada Ukrainat tõhusate rünnakrelvadega. Fakt on see, et ajal kui Trump oli president, Putin Ukraina ega Xi Jinping Taivani ründamisele ei vihjanud. Trump väidab, et ta ähvardas Putinit ja isegi kui Putin ainult 10 protsenti ta ähvardusest uskus, piisas sellest konflikti vältimiseks.
Õppetunnid Eestile
Kuigi Ukraina kaitses mängivad ikka veel olulist rolli kaitsejõudude suurus ja relvastuse rohkus, on siiski põhjust loota, et tulevikus aitavad asümmeetrilise lahingu meetmed jõuvahekordi tasakaalustada.
Vene massiivne rünnak Kiievile luhtus, sest Ukrainlaste tankitõrje suutis päevade jooksul muuta sadade kaupa kõige paremaid vene tanke kalliteks kirstudeks. Efektiivse õhutõrje loomine võttis aega, aga nüüd suudab Ukraina, vähemalt aladel kuhu küllalt õhutõrjet on suudetud rakenda, alla tulistada pea kõik vene raketid ja ka palju lennukeid. Juba enne relvastatud rünnakut suutsid riigi hankelepingu alusel tegutsevad vene küberkurjategijate jõugud Ukrainat kahjustada, samuti nagu nad suutsid pronksiöö mässu ajal ajutiselt halvata Eesti pangasüsteemi. Ukraina on suutnud selle ohu efektiivse küberkaitsega neutraliseerida.
Tähtis õppetund Eestile ja teistele Stalini poolt ikestatud rahvastele on oht, mis tuleneb nn Putini doktriinist. See nõuab, et selle asemel, et olla lojaalsed oma kodumaale peavad ta „lähisvälismaal“ elavad „vene kaasmaalased“ olema lojaalsed temale ja Venemaale. See aitas Putinil anastada Krimmi ja okupeerida Ukrainat. See moodustab tõsise ohu Eestile.
Tanki- ja õhutõrje aga küber- ja droonirünnak
Rünnaku tõrjumiseks on Eestile vaja soetada tõhus tehisintellektile põhinev tankitõrje, õhutõrje ja küberkaitse. Rünnakut aitab vältida kõige enam valmidus rünnakuks.
Asümmeetrilise Eesti ja tõenäolise vaenlase jõuvahekorra kõige parem tasakaalustaja oleks efektiivne rünnak küberruumis. Venemaal on mitmed osavad küberkurjategijate jõugud, kes on suutnud röövida paljudest riikidest palju varandust, aga riigi küberkaitse pole neil eriti efektiivne. Näppides arvuti klaviatuuri, võib halvata mitte ainult ründaja elektrivõrke ja energiatransporti vaid ka ta strateegiliste rakettide seadmeid, kaitsejõudude kommunikatsioonisüsteeme, lennuliiklust ja muud olulist.
Droonid on samuti asümmeetrilise võitluse tõhusad relvad. Kuigi droonide tehnoloogia arengu eesrinnas on suured ja vägevad, võimaldavad droonid mõnevõrra vähendada jõuvahekorda ka vägevate ja väetite vahel. Aastal 2019 tekitasid Jeemeni Houtid seitsme drooni hinnaga tuhandeid kordi suurema kahju Saudi Araabiale, kui nad lõhkusid pumbajaamu ja peatasid mõneks ajaks nafta transpordi Punase mere ääres asuvasse Yanbu sadamasse.
Võib loota, et Putin või mõni temale järgnev impeeriumimeelne Vene valitseja suudab kammitseda oma iha Eestile Ukrainat teha, kui Eesti oleks võimeline saatma Kremli suunas mõned suuremat sorti droonid mis on võimelised sihtmärki tabama mõne meetri täpsusega.
Tehisintellekt — tuleviku alustala
Tehisintellekt on läbimas jäämäe faasi – juba praegu kasutusel oleva imelise veepealse osa all peitub massiivne tulevikumaa, mis võib päädida ettenägematu tehnoloogia ja ühiskonnaga. Eesti peab eelkõige panustama tehisintellekti kasutamisele. Seda on tulevikus eelkõige vaja konkurentsivõimelise majanduse loomiseks. Eesti demograafilises olukorras on vaja tulla toime üha vähemate töötajatega. Seda probleemi saab lahendada kõrgema tootlikkusega, mida võimaldab tehisintellekt. Efektiivset riigikaitset on võimalik luua ainult majanduslikult edukas riigis.
Võtkem õppust!
Riigid, kes ei võta õppust Ukrainas toimuvast sõjast ega järjest kiirenevatest kübermaailma ja tehisintellekti arengutest riskivad kaotada neile, kes seda teevad.
Efektiivse, järeleandmatu ja kangelasliku vasturünnaku valmiduse kõige tähtsam eesmärk on rünnaku vältimine. Kui suudame veenda vaenlast, et Eesti talle kergeks saagiks ei lange annab see meile võimaluse elada rahus ja arendada riiki, mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
