Hollandi metaani inhibiitor Bovaer, mille töötasid välja DSM-Firmenich ja Wageningeni ülikool, on tohutu rahvusvahelise surve all. ELi strateegia kohaselt pidi toode andma olulise panuse metaaniheitmete vähendamisse põllumajanduses. Praktikas on aga üha rohkem teateid tõsistest terviseprobleemidest veiste seas, eriti Skandinaavias.
Taanis on 551 piimafarmi teatanud sõltumatule organisatsioonile Seges Innovation mürgistusjuhtudest, kõhulahtisusest, ainevahetushäiretest, udarapõletikust, piimapalavikust ja isegi surnud lehmadest. Taani piimafarmide esimees Kjartan Poulsen ütles, et ta ei tea “ühtki farmi”, mis oleks Bovaeri lehmadega söötnud ilma negatiivsete tagajärgedeta.
Vaatamata neile teadetele jääb Taani valitsus ravimi kohustusliku kasutamise juurde – sammu, mida peetakse üha enam poliitiliseks veaks. Põllumehed, kes suudavad tõestada, et nende loomad on Bovaeriga nakatunud, saavad programmist loobuda, kuid ajakirjanikud teatavad katsetest kriitilist kajastustööd valitsuse programmi kaitsmiseks maha suruda.
Olukord eskaleerub ka Norras ja Rootsis. Mitmel juhul surid lehmad pärast aine söötmist, pilootprojektid peatati ja põllumajandusorganisatsioonid eemaldasid vaikselt oma veebisaitidelt Bovaeri kohta käiva teabe. Väidetava “imeravimi” müstika näib olevat kokku varisenud vaid mõne nädalaga.
Tootja DSM, Wageningeni Ülikool ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) rõhutavad jätkuvalt toote ohutust. Kriitilised ajakirjanikud juhivad aga tähelepanu sellele, et ametlik pakendi infoleht hoiatab juba tõsiste silma- ja nahakahjustuste ning võimalike viljakusprobleemide eest. Lisaks alustas Aarhusi Ülikool – iroonilisel kombel üks institutsioonidest, mis Bovaeri väiteid teaduslikult toetas – kolmeaastast uuringut lehmade tervisele ja heaolule avalduvate võimalike kõrvaltoimete kohta alles 2025. aastal. Paljude põllumeeste jaoks on see tõestus, et nad suruti riskantsesse katsesse liiga vara ja ilma piisavate uuringuteta.
Kuigi teistes riikides pole võrreldavatest probleemidest teatatud, kasvab skeptitsism kogu Euroopas. Taani parlamendiliige Asger Christensen, kes on ise põllumees, nõuab Bovaeri kohest Euroopa-ülest peatamist, kuni selle ohutus on lõplikult kindlaks tehtud. Viidates ELi ettevaatuspõhimõttele, hoiatab ta:
“Loomi ei tohiks kiire CO₂ kokkuhoiu nimel ohverdada. Üks kannatav lehm on üks lehm liiga palju.”
Sellel arutelul võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Bovaeri peetakse ELi kliimapoliitika põllumajandussektoris võtmekomponendiks ja nüüd on see potentsiaalselt silmitsi usalduse kaotusega kogu Euroopas.
