Nad ütlesid, et süstekoht jääb käsivarde. See oli vale. Nad ütlesid, et ogavalk laguneb kiiresti. See oli ka vale.
Yale’i ülikooli teadlased, sealhulgas immunoloogid, kes algselt vaktsiini kasutuselevõttu pooldasid, jälgisid vaktsineeritud patsiente ja avastasid oma üllatuseks, et mõnedel inimestel tootis organism ogavalku ikka veel 709 päeva pärast vaktsineerimist.
See on peaaegu kaks aastat. Aga see pole ainus asi, mille nad avastasid.
Kõrvulukustav vaikus
Need leiud peaksid olema esilehel, kuid valitseb kõrvulukustav vaikus. Yale’i teadlased arvasid algselt, et mRNA-vaktsiinid aitavad COVIDi ja isegi pikaajalise COVIDi vastu. Nüüd on nad meelt muutnud. Ja miks? Sest andmed sundisid neid seda tegema.
Teadlased näitasid, et mRNA tootmine ei peatunud mõnedel inimestel pärast vaktsineerimist. Tulemuseks oli autoimmuunsus, immuunfunktsiooni pärssimine ja uinunud viiruste, sealhulgas Epsteini-Barri ja herpesviiruste taasaktiveerumine.
Aastaid öeldi neile inimestele, et nad on “ärevil” või et probleem on “nende kõrvade vahel”. Paljudele tembeldati isegi vaktsiinivastased, hoolimata sellest, et nad olid vaktsineeritud.
Faktid räägivad enda eest.
- mRNA ei kao mõne tunni jooksul ära.
- Spike valk ei lagune kiiresti.
- Vaktsiin püsib teie kehas pikemat aega.
Yale’i teadlased on seda tõestanud. Meile on valetatud. Ja inimesed on surnud.
Juba 2022. aastal näitas Stanfordi uuring, et mRNA ja ogavalk olid organismis endiselt olemas kaheksa nädalat pärast süstimist. Ja 2023. aastal avaldati uuring ogavalgu kohta teismeliste veres, kellel oli pärast vaktsineerimist tekkinud müokardiit.
Naast püsib. Ja immuunsüsteem on mõjutatud. See pole “väga haruldane”. Ja see pole ka “vandenõuteooria”.
