Avaldus halduskohtule xxx prokuratuuri 24.10.2025 määruse tühistamiseks

KAEBUS HALDUSKOHTULE – seoses  NATO ja Roheleppe nõuete mitte rakendamisega

Kaebuse saaja:

Tallinna Halduskohus

D-U-N-S® Nummer: 565776421

Unternehmensadresse:

Parnu mnt 7 15082 Tallinn  

Kaebuse esitaja:

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ Aadress: Haapsalu Räägu. 16

Esindaja: Einar Eiland E-post:

[email protected]

Kaebuse ese: Riigiprokuratuuri määrus 24.10.2025, millega jäeti läbivaatamata Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele nr 25700000021 kriminaalasjas RP-6-4/25/123-10. seoses  NATO ja Roheleppe nõuete mitte täitmisega

Kaebuse sisu ja põhjendus

1. Menetluslik taust:

• 18.09.2025 esitas kaebaja kuriteokaebuse Riigiprokuratuurile (6 -isa 1  Kuriteo teade prokuratuurile seoses Riigikogu orjatöö tõkestamise konventsiooni  rikkumisega ja NATO nõuete mitte täitmisega)
• 29.09.2025 koostati Prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade.
• Teile on saadetud Riigiprokuratuuri dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument “Teade”, mis on registreeritud 29.09.2025 numbriga RP-6-4/25/123-10.

  Kirja manuses olev dokument võib olla digitaalselt allkirjastatud ja/või krüpteeritud. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm. DigiDoc on vabavara, mille saate arvutisse tasuta alla laadida lehelt https://www.id.ee/artikkel/paigalda-id-tarkvara/.

  Krüpteeritud dokumendi avamiseks on lisaks vajalik ID-kaardi lugeja, ID-kaart ja PIN1 kood.

  Kui dokumendi dekrüpteerimine ei õnnestu, siis palun vastake sellele e-kirjale palvega dokumendi edastamiseks krüpteerimata kujul.

  Lugupidamisega

  Riigiprokuratuur
  [email protected]
  +372 694 4400

Kirjast ei selgu kas on üldse mingi menetlus algatatud või mitte seega ei saa seda ka vaidlustada.

• Einar Eiland vastab 1 oktoobril eeltoodud kirjale

Tervitused!

Kahjuks ei saa Teie poolt saadetud faili avada. Proovisin laadida teie poolt saadetud  tarkvaraliidest kuid siis ütleb et see rakendus ei tööta minu arvutis.

Seega soovime et saadaksite kirja avatud failivormingus, mille teksti saab kopeerida et vastust formeerida

Parimate soovidega

Einar Eiland vaata

(Vaata 6 Lisa 2 – koopia  meili kuvatõmmis 29.09.2025 – mille vastab et manused ei avane ja dokumendile ligipääs puudub)

• 02.10.2025 edastati kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade Einar Eilandile kust selgub et: “ Prokuröri otsusega mittenõustumisel on kannatanul vastavalt KrMS §-le 207 õigus pöörduda  kaebusega Riigiprokuratuuri aadressiga Wismari 7, 15188 Tallinn, 10 päeva jooksul alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest.“ seega tõendab dokumendi sisu et 12.10.2025 edastatud kaebus  oli igati õiguspärane ja kaebetähtaja raamistikku mahtuv, mis ei tohiks anda põhjust kaebuse menetlusse mitte võtmiseks 6 Lisa 2 – Prokuratuuri vastus Mittealustamise teatis 29.09.2025 RP-6-4-25-123-10_0(1) ( vaata  6 Lisa 3 – koopia meili kuvatõmmisest 2 oktoober 2025 kus sain esmakordselt teada et avaldust menetlusse ei võeta ja 6 Lisa 4 – Prokuratuuri vastus Mittealustamise teatis 29.09.2025  RP-6-4-25-123-10_0 )
• VAIE Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 25700000021 peale kriminaalasjas nr RP-6-4/25/123-10 Kätte saadud: 2. oktoober 2025 Esitaja: Einar Eiland, MTÜ Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts E-post: [email protected] Kuupäev: 12. oktoober 2025 Adressaat: Riigiprokuratuur, Wismari 7, 15188 Tallinn (vaata 6 Lisa 5 Vaide esitamine  prokuratuuri vastusele RP-6-4-25-123-10  täiendatud )

2. Prokuratuuri määrus:

• 24.10.2025 jättis juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar kaebuse läbivaatamata, põhjendades, et kaebetähtaeg oli möödunud.
• (6 lisa 6 prokuratuuri vastus Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ kaebuse läbivaatamata jätmine_1)

3. Kaebetähtaja arvutuse vaidlustamine:

o    KrMS § 207 lg 3 kohaselt on kaebetähtaeg 10 päeva teate saamisest.

o    Teade saadi 02.10.2025, seega tähtaeg kestis kuni 12.10.2025 (k.a).

o    Vaie esitati 12.10.2025 kell 22.35, seega tähtaja jooksul.

o    Prokuratuuri seisukoht, et teade loetakse kättesaaduks juba saatmise päeval (29.09.2025), ei arvesta tegelikku kättesaamise kuupäeva, mis on dokumenteeritud meilitõmmisega — koopia meili kuvatõmmisest kinnitab, et Einar Eiland sai otsusest esmakordselt teada alles 02.10.2025. Ennem seda ei ole prokuratuuri poolt mitte ühtegi teadet menetlusest keeldumise kohta edastatud, mida oleks vaidlustada saanud.

o    Lisaks tuleb arvestada et menetluse peamine sisu on rahvusvaheliste lepetega võetud kohustuse eiramine. Rahvusvaheliste lepete rikkumisest tulenevate kuritegude puhul ei kohaldu tavapärane 10-päevane kaebetähtaeg, kuna selliste rikkumiste menetlemisel võivad kehtida erisused, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ja selle rakendamisest Eesti õiguskorras.

2. Õiguslik alus kaebuse esitamiseks:

o    KrMS § 208 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada määruse peale kaebus halduskohtule ühe kuu jooksul määruse saamisest.

o    Kaebus esitatakse tähtaegselt.

Kaebuse nõue

Tunnistada Riigiprokuratuuri 24.10.2025 määrus õigusvastaseks ning kohustada prokuratuuri kaebust sisuliselt menetlema.

Kokkuvõtvalt:

Prokuratuuri seisukoht, et teade loetakse kättesaaduks juba saatmise päeval (29.09.2025), ei arvesta tegelikku kättesaamise kuupäeva, mis on dokumenteeritud meilitõmmisega — koopia meili kuvatõmmisest kinnitab, et Einar Eiland Eluskeonna ja rahvastikuarengu seltsist  sai otsusest esmakordselt teada alles 02.10.2025.  kus antakse teada et “ Prokuröri otsusega mittenõustumisel on kannatanul vastavalt KrMS §-le 207 õigus pöörduda  kaebusega Riigiprokuratuuri aadressiga Wismari 7, 15188 Tallinn, 10 päeva jooksul alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest.“

Ennem seda Prokuratuuri otsusega 02.10.2025.   tutvusmisvõiamalus puudus et seda üldse vaidlustada. Praegusega kehtestab prokuratuur kohustuse vaidlustada otsuseid mida isegi edastatud ei ole.

1. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 207 lg 3

• Säte sätestab selgelt: “Kaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest.”
• Tähtaja algusmoment on teate tegelik kättesaamine, mitte selle koostamise kuupäev.
• Kui teade saadetakse e-postiga, loetakse see kättesaaduks hetkel, mil adressaat saab selle sisuliselt avada ja tutvuda. Kui teade ei avane või jääb tehnilistel põhjustel kättesaamatuks, ei saa seda lugeda kättesaaduks.

2. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 25 lg 1 ja § 27

• HMS § 25 lg 1: “Menetlusosalisele peab tagama võimaluse esitada arvamus enne haldusakti andmist.”
• HMS § 27 sätestab, et haldusakt peab olema kättesaadav ja mõistetav. Kui teade ei jõua adressaadini või ei ole avatud, ei saa see tekitada õiguslikke tagajärgi.
• Kui haldusakt ei olnud tehniliselt avatud ega loetav 29.09.2025, ei saa seda lugeda kättesaaduks.

3. Põhiseadus (PS) § 15

• Igaühel on õigus pöörduda kohtusse, kui tema õigusi on rikutud.
• Kui kaebetähtaeg loetakse möödunuks enne, kui isik saab üldse teada, et tema õigusi on rikutud, rikutakse tema põhiõigust tõhusale õiguskaitsele.

4. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK) artikkel 6

• Tagab õiguse õiglasele menetlusele, sealhulgas võimaluse esitada kaebus mõistliku aja jooksul.
• Kui kaebetähtaeg hakkab kulgema enne teate tegelikku kättesaamist, rikutakse konventsiooniga tagatud menetluslikke õigusi.

5. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon nr 29 ja EIÕK artikkel 4

• Kui teade puudutab sunniviisilise töö või inimõiguste rikkumise kaebust, tuleb menetluslikke norme tõlgendada rahvusvaheliste konventsioonide valguses, mis nõuavad efektiivset uurimist ja õiguskaitset.
• Prokuratuuri tegevusetus või formaalne tõlgendus tähtajast võib muuta riigi kaasvastutavaks rahvusvaheliste lepete rikkumise varjamisel.

 Lisaks tuleb arvestada, et rahvusvaheliste lepete rikkumisest tulenevate kuritegude puhul ei kohaldu tavapärane 10-päevane kaebetähtaeg, kuna selliste rikkumiste menetlemisel võivad kehtida erisused, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ja selle rakendamisest Eesti õiguskorras.

On oluline rõhutada, et Eesti Vabariik on ratifitseerinud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone, mille eesmärk on kaitsta inimõigusi ja keelata sunniviisiline töö. Nende hulka kuuluvad:

• Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon nr 29 sunniviisilise või kohustusliku töö kohta (ratifitseeritud 07.02.1997);
• Sunniviisilise töö kaotamise 2014. aasta protokoll konventsioonile nr 29;
• Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK), artikkel 4;
• ÜRO rahvusvaheline pakt kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta, artikkel 8;
• NATO liikmesriikidele kohaldatavad inimõiguste ja julgeoleku standardid, sealhulgas kohustus tagada liitlasriikide territooriumil rahvusvaheliste konventsioonide täitmine, sh orjatöö ja inimväärikuse rikkumiste vältimine.

Riigikogu Keskkonnakomisjoni tegevuses tuvastatud rikkumised seoses ILO konventsiooniga on aset leidnud alates 2021. aastast. Samas kirjavahetus kinnitab ka NATO nõuetest tulenevate kohustuste eiramist. Sellest tulenevalt ei saa prokuratuur käsitleda kaebetähtaega kitsalt KrMS § 207 lg 3 alusel, vaid peab arvestama rahvusvahelise õiguse imperatiivsete normide ja nende rikkumise kestva iseloomuga.

Menetluse mitte alustamine sellistes tingimustes mitte üksnes ignoreerib rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, vaid soosib ka rahvusvaheliste lepete edasist rikkumist. Selline tegevusetus ei ole kooskõlas euroopaliku õigusruumi ega Eesti poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste inimõiguste ja tööõiguse konventsioonidega. Anname halduskohtule teada, et uurimise mitte alustamine teeb prokuratuurist rahvusvaheliste lepete rikkumise kaudse kaasaaitaja ja varjaja — mitte uurija ega rahvusvaheliste normide täitmise tagaja, kelle ülesanne on rikkumiste lõpetamine ning uurimine kas ja kuidas rikkumine toimepandud on. See hõlmab ka NATO konventsioonide rikkumiste varjamist, mis seab kahtluse alla Eesti usaldusväärsuse liitlasriigina.

Kaebuse nõue

Tunnistada Riigiprokuratuuri 24.10.2025 määrus õigusvastaseks ning kohustada prokuratuuri kaebust sisuliselt menetlema.

Taotlen hüvitist prokuratuuri õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud töökoormuse eest, mis kaasnes haldusakti vaidlustamisega. Kuna prokuratuuri tegevusetus puudutab rahvusvaheliste konventsioonide — sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sunniviisilise töö keelustamise konventsiooni nr 29 — rikkumise varjamist, tuleb haldusvaide koostamist käsitleda sunnitud tööks, mis on vastuolus nimetatud konventsiooni põhimõtetega. Sellest tulenevalt taotlen kulude hüvitamist vastavalt rahvusvahelise õiguse imperatiivsetele normidele.

Parimate soovidega

Einar Eiland – Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts

Lisad

• 6 Lisa 1 – Kuriteo teade prokuratuurile seoses Riigikogu orjatöö tõkestamise konventsiooni  rikkumisega ja NATO nõuete mitte täitmisega
• 6 Lisa 2 – koopia  meli kuvattõmmis 29.09.2025 – mille vastab et manused ei avane ja dokumendile ligipääs puudub
• 6 Lisa 3 – koopia meili kuvatõmmisest 2 oktoober 2025 kus sain esmakordselt teada et avaldust menetlusse ei võeta
• 6 Lisa 4 – Prokuratuuri vastus Mittealustamise teatis 29.09.2025  RP-6-4-25-123-10_0
• 6 Lisa 5 – Vaide esitamine  prokuratuuri vastusele RP-6-4-25-123-10  täiendatud Esialgne kuriteokaebus 18.09.2025
• 6 lisa 6 – prokuratuuri vastus Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ kaebuse läbivaatamata jätmise kohta.
• 6 lisa 7 – Teabenõue Õiguskantsler Ülle Madise vastus – tõendamaks et riigiasutused on kohustatud lähtuma orjatöö tõkestamise konventsioonist ja tuleb võtta rakendusele kõik meetmed et me orjatööd ja seal hulgas tasuta töö väljameelitamist ei rakendaks.
• 6 lisa 8 – Teabenõue – vastus MKM seoses sunniviisilise töö kaotamise konventsiooni põhimõtetega – Sunniviisise töö kasutamine on kriminaalkorras karistatav karistusseadustiku § 133 alusel. Kui teil on kahtlus, et Eesti territooriumil on kasutatud sunniviisilist tööd, on teil võimalik pöörduda uurimisorganite poole.
• 6 lisa 9 – Teabenõue riigikogu juhatusele – seoses sunniviisilise töö kaotamise konventsiooni põhimõtetega – selgitab et tasuta intellektuaalse omandi välja meelitamine milleks on ka riigiasutuste tasuta nõustamine või selle oskusteabe väljameelitamine riigiorganite poolt on kuritegevus.