Iisraeli ajaloolane ja Maailma Majandusfoorumi mõtteliider Yuval Noah Harari kirjeldas hiljutises intervjuus täieliku digitaalse kontrolli aluseid. Tema avaldused kõlavad nagu pilguheit tulevikku – või globaalse programmi avalikustamine: Harari sõnul pole sotsiaalse krediidi süsteem midagi muud kui „raha loogiline evolutsioon“.
Kogu elu monetiseerimine
Harari selgitab, et tavapärane raha – olgu see siis kuld, dollar või Bitcoin – väärtustab vaid piiratud osa inimtegevusest. Töö, kaubandus, tarbimine, tootmine – kõiki neid mõõdetakse rahas. Ometi on suur osa igapäevasest sotsiaalsest ja moraalsest väärtusest seni jäänud kättesaamatuks: sõprus, abivalmidus, sotsiaalne käitumine või keskkonnateadlikkus.
Harari sõnul hõlmab sotsiaalse krediidi süsteem seda valdkonda täielikult. Iga tegevus – olgu see siis sõbra külastamine, eaka inimese aitamine või prügi sorteerimine – saab tulevikus kvantifitseeritud väärtuse.
„Idee on kõige rahaks tegemises, iga üksiku asja väärtustamises, mida elus teed,“ ütleb Harari. Isegi maine või positsioon tuleks teisendada täpseteks punktideks.
Hindamise totalitaarne potentsiaal
Harari sõnul võib see areng viia “ajaloo kõige totalitaarsemate süsteemide” tekkeni. Sest igal teol oleksid otsesed tagajärjed üksikisikute eludele:
“Kõik, mida te teete, mõjutab teie võimet tööd saada, laenu saada või reisida,” selgitab ta.
Selline süsteem looks ühiskonna, kus juurdepääs liikuvusele, varale või teenustele sõltub täielikult digitaalsest skoorist – “vastavusskoorist”, mis mõõdab iga inimese käitumist.
Jälgimise uus kõikjalolek
Harari toob välja olulise erinevuse võrreldes 20. sajandi diktatuuridega. Varem ebaõnnestus täielik jälgimine praktiliste piirangute tõttu. Isegi Nõukogude salateenistusel KGB-l polnud 200 miljonit agenti 200 miljoni kodaniku kontrollimiseks.
Tänapäeval on see suhe aga vastupidine. „Nüüd saate jälgida kedagi ja igal ajal. Te ei vaja enam inimagente,“ ütleb Harari.
Nutitelefonid, kaamerad, mikrofonid, droonid ja võrgustatud seadmed edastavad pidevat andmevoogu. Tehisintellekt analüüsib seda reaalajas. See loob tema sõnul tehnilise aluse täielikuks ja globaalseks kontrolliks esimest korda ajaloos.
Rahast kuulekuseni
See, mis sai alguse digitaalse maksevahendina, võib seega saada sotsiaalse hindamissüsteemi aluseks. Harari kirjeldab tulevikku, kus piir majandusliku ja moraalse väärtuse vahel kaob. „Sotsiaalne krediidisüsteem on raha laiendus… ja see võib võtta täieliku jälgimise vormi,“ ütleb ta.
Need, kes kohanevad, saavad juurdepääsu ressurssidele – need, kes neid ei kaota. Seega saab rahast tasu, kuulekusest valuuta.
Seos tulevase E-ID-ga
Harari avaldused omandavad eriti terava tähenduse praeguste poliitiliste arengute valguses. Digitaalsete identiteetide – näiteks ELis ja Šveitsis kavandatava e-ID – kasutuselevõtuga luuakse infrastruktuur, mis võimaldab sellist hindamissüsteemi.
E-ID eesmärk on koondada tsentraalselt kõik isikuandmed, kontod ja juurdepääsud: alates maksu- ja terviseandmetest kuni maksefunktsioonideni. Kui see ühel päeval sotsiaalse krediidisüsteemiga ühendatakse, saab iga kodaniku käitumist sujuvalt jälgida, hinnata ja karistada.
See, mida Harari kirjeldab teoreetilise visioonina, ei ole seega enam kauge tulevik, vaid tehnokraatlik plaan, mis on juba võtmas konkreetset kuju seadusandluses, platvormide reguleerimises ja digitaalse identiteedi arhitektuuris.
Sotsiaalse krediidi süsteem ei oleks siis pelgalt kontrollivahend, vaid inimeste, riigi ja tehnoloogia vahelise suhte täielik ümberkujundamine. Süsteem, mis ei kohtle inimesi enam kodanikena, vaid andmekogumitena.
