28. septembril hääletab Šveitsi elanikkond elektroonilise isikutunnistuse (E-ID) kasutuselevõtu üle.
Ettepanek lubab tõhusust: valitsuse ja veebiteenused peaksid olema digitaalselt ligipääsetavad ilma füüsiliste isikutunnistusteta. Kuid selle lubaduse taga peitub märkimisväärne oht privaatsusele ja isikuvabadusele.
E-ID töötab lihtsalt: laadige alla rakendus, skannige oma isikutunnistus ja laadige üles selfi. Kõik andmed salvestatakse seejärel teie nutitelefoni ja neid saab digitaalselt kasutada – vanuse kontrollimisest kuni pangatehinguteni ja valitsuse teenuste kasutamiseni.
Kuigi föderaalvalitsus esitleb e-ID-d vabatahtlikuna, lubab seadus ettevõtetel siduda oma teenused ainult digitaalse kaardiga. Igaüks, kes sellest keeldub, võidakse tulevikus sisuliselt süsteemist välja jätta.
Eriti problemaatiline on endiselt tundlike andmete kaitse.
Igaüks, kes kaotab oma nutitelefoni või langeb häkkerirünnaku ohvriks, avab kogemata juurdepääsu kõigile ühendatud teenustele.
E-ID taristu sisaldab teadaolevaid haavatavusi, näiteks videotuvastus, mis pole avalikult nähtav. Identiteedivargus, andmete väärkasutamine ja manipuleerimine on reaalsed riskid, millele on seni vähe avalikku tähelepanu pööratud.
Samal ajal annab e-ID suurtele internetifirmadele nagu Facebook ja Google, aga ka teistele digitaalsetele platvormidele uue juurdepääsu valitsuse poolt kontrollitud passiandmetele. Need andmed on eriti väärtuslikud jälgimismajanduse jaoks, kuna need muudavad kasutajate käitumise selgelt jälgitavaks. Kriitikud hoiatavad, et riik subsideerib kaudselt suurtehnoloogiaettevõtete kasumit, õõnestades samal ajal demokraatlikke põhiprintsiipe.
Lisaks puuduvad elementaarsed turvagarantiid: seadus ei taga andmete ühendamatust, lähtekoodi täielikku läbipaistvust ega õigust võrguühenduseta elule. Samuti pole välistatud e-ID kasutamine sotsiaalsete krediidisüsteemide jaoks – stsenaarium, mis juba jälgib ja hindab teiste riikide elanikkonda.
E-ID võib olla praktiline üksikjuhtudel, näiteks vanuse kontrollimiseks, kuid riskid kaaluvad üles eelised: andmekaitselüngad, vabatahtlikkuse puudumine ja suurtehnoloogia kasvav võim muudavad digitaalse identiteedi jälgimisvahendiks.
28. septembri otsus näitab, kas Šveitsi elanikkond on valmis digitaalse efektiivsuse eest seda hinda maksma.
