Janet Yellen edastas 12.mail suurepäraseid uudiseid: Bloomberg TV-le antud intervjuus on rahandusminister ja endine Föderaalreservi juht, kes on meeleheitlikult kartnud esitleda kõige kohutavamat “tule ja väävli” stsenaariumi, mida on võimalik ette kujutada, kui kongressi vabariiklased keelduvad Bidenile võlgade pärast järele andmast, ülemmäära läbirääkimised ütlesid, et föderaalvalitsus peab mõnest maksest loobuma, kui Kongress võlalimiiti ei tõsta, kuigi president Joe Bidenile ei ole veel esitatud osakonna tegevuskava. Mis on muidugi suurepärane uudis USA-le, kes kannatab niigi enneolematu, jätkusuutmatu võlakoormuse all, sest kuigi USA saab hõlpsasti võlgade maksmise prioriteediks seada, saaks suur osa tohutust bürokraatlikust ja Deep State’ist üle 20 miljoni valitsuse töötaja näol lõpuks leevendust, kui vaid ajutiselt.
“Kui Kongress seda ei tee, kahjustab see meie krediidireitingut. Peame mõne kohustuse täitmata jätma, olgu selleks riigikassad või maksed sotsiaalkindlustuse saajatele,” ütles Yellen 12.mail Bloombergi televisioonile antud intervjuus. “See on midagi, mida Ameerika pole teinud alates 1789.aastast. Ja me ei peaks nüüd alustama. Nii et me pole arutanud, mida teha.
Yelleni survestas, kas paljude turuosaliste oletus, et riigikassa eelistab riigivõlakirjade intressi ja põhiosa makseid, on õige. See eeldus põhineb Föderaalreservi ja riigikassa ametnike aruteludel 2011.aasta võlalimiitide väljaselgitamise ajal, mis selgus Föderaalreservi poliitikakujundaja arutelust.
“Minu arusaamine – olin 2011.aastal Föderaalreservis – on selline, et seda plaani ei esitletud kunagi presidendile ja seda ei kiidetud kunagi heaks,” ütles Yellen, kes oli sel ajal Föderaalreservi aseesimees.
Nagu TD Priya Misra selle nädala alguses kirjutas, on riigikassa ajalooliselt avalikult tagasi lükanud maksete prioriseerimise idee kui operatiivselt võimatu. Kuigi see idee kerkis iga hiljutise võla ülemmäära kriisi ajal uuesti päevakorda, lükkasid nii rahandusministrid Lew kui ka Mnuchin prioriteetide seadmise idee tagasi. Yellen lükkas tagasi ka idee, et maksete eelistamine on elujõuline lahendus.
See tähendab, et riigikassa teeb kõik kupongi- ja põhiosamaksed või kui neil ei ole kõigi maksete tegemiseks piisavalt sularaha, ei tee nad ühtegi ning Misra sõnul ei teki olukorda, kus riigikassa teeb mõned maksed, kuid mitte. Usume, et maksete prioritiseerimine pakuks turule vähe hingetõmbeaega, kuna isegi mõne kohustuse tasumata jätmine võib viia turud sassi.”
Küsimusele, kas ta esitab nüüd riigikassade prioriteedi kava presidendile, vastas Yellen: “Teeme täiskohaga koostööd Kongressiga võla ülemmäära tõstmiseks. See on koht, kus meie fookus on.” Muidugi, kui ja millal turul paanika lõpuks välja tuleb, muutub Yelleni prioriteet maksete prioriteediks kiiresti ümber.
“Me ei ole presidendiga arutanud, mida teha, kui seda ei juhtu – meie fookus on selle tegemisel,” ütles ta intervjuus Niigatas toimunud seitsmeliikmelise rahandusametnike kogunemise kõrval Jaapanis.
Samal ajal lisas stressi, et 11.mai hilisõhtul teatas Valge Maja, et 12ndaks maiks kavandatud võla ülemmäära läbirääkimiste istung on edasi lükatud, sest nagu Punchbowl teatas, et “kaks osapoolt ei ole kitsendanud poliitikat, mida nad võiksid võlgadesse lisada. limiit või kulude kärpimise pakett.” Biden ja kongressi juhid kavatsesid lõppenud nädalal jätkata arutelusid võla ülemmäära üle, kuid kuigi aktsiaturg eirab suures osas kõiki viimaseid arenguid, hakkab võlakirjaturg ilmselgelt võpatama.
Biden ja Kongressi vabariiklased on olnud juba nädalaid lahkhelis USA föderaalvalitsuse 31,4 triljoni dollari suuruse laenulimiidi tõstmise üle. GOP juhid on nõudnud lubadusi tulevaste kulutuste kärpimiseks, enne kui nad lubavad kõrgema ülemmäära. Biden on nõudnud “puhast” suurendamist, eelarveläbirääkimisi hoitakse eraldi, kuid pall on Bideni poolel, kuna vabariiklased on juba läbinud võla ülemmäära pikendamise, kuid see hõlmab ka kulutuste kärpeid, nii et eelseisev süüdistamismäng saab olema üsna põnev. Rabobank võttis hetkeseisu kokku järgmiselt:
Kui Esindajatekoda võttis vastu seaduse Limit, Save, Grow Act ja Biden nõudis võlalimiidi “puhtat” tõstmist, on vabariiklaste ja demokraatide vahel alanud kanamäng. Mõlemad pooled soovivad vältida valitsuse maksejõuetust, mis põhjustaks finantsturgudele ja majandusele olulist kahju. Järelikult on nn X-kuupäev, mil erakorralised meetmed on ammendatud, kanamängu tähtaeg. Tähtajale eelneval ajal ei näe me tõenäoliselt ühtegi osapoolt silmi pilgutamas, kui just finantsturu paanika ei puhke. Kui tähtaeg on möödas, ei ole kumbki osapool huvitatud USA maksejõuetuse hoidmisest. Selleks ajaks on finantsturud kindlasti segaduses.
Võib väita, eriti demokraatide poolt, et kuna vabariiklased on see partei, kes seob maksejõuetuse ärahoidmiseks või lõpetamiseks vajalike võlalimiidi suurendamise tingimusi, siis tõenäoliselt kannavad nad suurema osa järeleandmissurvest. See argument raamib praegust mängu 2011. ja 2013.aasta korduseks. Oluliseks erinevuseks on aga see, et piira, säästa, kasvata seadus on tegelikult seaduseelnõu võla lae tõstmiseks! Seega on eksitav väita, et “koja vabariiklased hoiavad meie majandust pantvangis ja ähvardavad maksejõuetusega”, nagu tegi Valge Maja pressisekretär 27.aprillil. Tegelikult võib väita, eriti vabariiklaste poolt, et demokraadid on takistuseks võla lae tõstmine. Lõppude lõpuks, kui senat – kus 60 vajaliku hääle saamiseks on vaja demokraate – võtab selle eelnõu vastu ja president Biden allkirjastab selle seaduseks, siis võla lagi tõstetakse. Tõde on see, et pärast McCarthy jaanuaris uueks esimeheks kinnitamise keerulist protsessi lootsid demokraadid, et esindajatekoja vabariiklased ei suuda võlalimiidi tõstmise eest kokku leppida selles, mida nad tahavad. See oleks tugevdanud demokraatide nõudmist puhta, st tingimusteta palgatõusu järele. Nüüd Siiski on tõenäolisem, et mänguvõimenduseks on finantsturgude segadus. Lõpuks ehk X-kuupäeva lähedal laheneb kanamäng tõenäoliselt finantsturgude survel. Kuidas reageerivad turud senistele võla laega seotud arengutele?
Rääkides saabuvast finantspaanikast, ütles riigikassa juht, et ta ei ole rääkinud pangandusjuhtidega võlalimiidist “viimase paari nädala jooksul”, kuid tegi seda siis, kui andis jaanuaris esimest korda kongressile nõu, et rahandusministeerium võib ammendada oma spetsiaalsed raamatupidamismanöövrid, et vältida piisava sularaha lõppemist juba juuni alguses. Yellen ütles, et on siiski hiljuti rääkinud erinevate majandussektorite ärijuhtidega ja kavatseb järgmisel nädalal kohtuda kõrgemate pankuritega.
“Wall Streeti juhid ja Ameerika ärimehed on alati rääkinud oma murest võla ülemmäära pärast,” ütles Yellen. “Tahame kuulda inimeste hääli, keda see mõjutab.”
Ka enne saabuvat paanikat on JPMorgan loonud “sõjatoa”, kus vaadeldakse ettenägematuid olukordi, kui USA võlalimiiti õigel ajal ei suurendata, ütles Jamie Dimon 11.mail Bloombergi teleintervjuus.
Riigikassa juht kordas ka oma hoiatust, et maksejõuetus oleks “majanduslik ja finantskatastroof”. Yellen lisas, et praegu on veel ebaselge, millal riigikassa rahalised vahendid otsa saavad. Ta ütles varem sel kuul kongressile, et riigikassas võib saadaolev sularaha otsa juba 1.juunil.
“Ma värskendan kongressi, kui meil on saadaolevat teavet,” ütles Yellen 12.mail. “Kui me lähemale jõuame, saan võib-olla anda täpsemaid juhiseid.”
