Ligi neljale miljonile Ukraina sõja eest põgenenud mitte-ELi kodanikule oli 2023.aasta märtsi lõpuks antud ajutine kaitse, selgub bloki ametlikust Eurostati andmebaasist.
Nagu Statistikaamet Anna Fleck teatab, olid umbes 98 protsenti neist Ukraina kodanikud, kusjuures 35–64-aastased naised moodustasid suurima osa (47 protsenti), samas kui 35 protsenti olid lapsed ja ainult 18 protsenti mehed. Nagu näitab järgmine diagramm, rahuldati kõige rohkem taotlusi Saksamaal, mis andis ajutise kaitse 1 067 755 inimesele, järgnesid Poola (976 575) ja Tšehhi (325 245).
Rohkem infograafikat leiate Statistast
ELi ajutise kaitse direktiiv võeti esmakordselt vastu 2001.aastal pärast relvastatud konflikte Lääne-Balkanil ja sellele järgnenud ulatuslikke inimeste ümberasustamist.
Kuid hoolimata sellest, et direktiiv on rohkem kui 20 aastat vana, jõustati see esimest korda alles 2022.aasta märtsis pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. See on tekitanud küsimusi, miks seda varem ei kasutatud, näiteks 2015.aasta rändepoliitika kriisi ajal, pälvides kriitikat Euroopa topeltstandardi üle erinevatest riikidest pärit pagulaste abistamisel.
Direktiiv annab soodustatud isikutele mitmeid õigusi, sealhulgas elamisloale kaitse kehtivuse ajaks (mis võib olla üks aasta kuni kolm aastat), samuti juurdepääsu varjupaigamenetlusele, juurdepääsu tööle, sobivale eluasemele, sotsiaalhoolekande, meedia hooldus ja haridus alla 18-aastastele.
Eurostati andmetel on ajutise kaitse staatuste registrist kustutamise tõttu taotluste arv kogu ELis võrreldes kuu varasemaga vähenenud.
