Autoriks Krishna Guha, avaldatud The FT kaudu,
EL on seni USA-s nähtud kriisist pääsenud, kuid nõrkused tähendavad, et riskid on endiselt…
Euroopas – välja arvatud Šveits – on seni olnud hea panganduskriis, ilma siseriikliku stressita. See ei ole juhus: EL on oma pankade reguleerimisel ja järelevalvel teinud paremat tööd kui USA. Kuid sellegipoolest oleks metsikult ettevaatamatu eeldada, et mõni USA-s toimunu variant ei saaks juhtuda Euroopas.
See tähendab, et Euroopa Keskpank, mille intressimäärajad kohtusid neljapäeval, peab oma järelejäänud intressitõusudega ettevaatlikult edasi minema ja see peaks olema äratuskellaks pangandusliidu lõpuleviimiseks.
Euroopa pangad, nagu ka USA pangad, seisavad silmitsi suurte realiseerimata kahjudega varadelt, mis on omandatud ülimadala intressimäära perioodil, mille väärtus intressimäärade tõustes langes. Nagu Ameerikas, on teatud kahjud riigivõlakirjadel, kuid euroala pankadel on ka palju fikseeritud intressimääraga hüpoteeke.
Pank, kes andis 20-aastase fikseeritud intressimääraga laenu 1,5-protsendilise intressimääraga, kannab aasta-aastalt kahjumit, kui ta peab oma rahastamiseks maksma üle poole praegusest EKP 3-protsendilisest hoiuseintressist – isegi kui laenu ei ole vaja müüa ja kahjum kristalliseerub ette.
Euroopa on selleks paremini ette valmistatud, sest erinevalt nende USA kolleegidest, kes vabastasid 2019.aastal keskmise suurusega piirkondlikud pangad teatud eeskirjadest, kohaldasid ELi ametiasutused kogu oma pangandussüsteemis kõiki likviidsus- ja kapitaliregulatsioone.
ELi järelevalveasutused nullisid intressimäära riski ka stressitestidega, mis hõlmavad suurt intressišokki, mida rakendati laias laastus Euroopa pankadele. See aitab selgitada, miks blokk pole siiani kogenud USA-laadset stressi.
Tõenäosus, et mõni pank kuskil EL-is hakkab intressiriski halvasti juhtima viisil, mida tema riiklik järelevalveasutus ei märganud, peab siiski olema üsna suur.
Veelgi enam, kuigi Euroopa järelevalveasutused testisid panku intressimäära šoki suhtes (nende bilansi varade poolel), ei testinud nad USA piirkondlikke panku tabanud stressi teist poolt poolt – samaaegset šokki pangahoiuste kleepuvuse suhtes ( kohustuste poolel).
See kleepuv šokk viis hoiuste põgenemiseni Silicon Valley pangast kaheksa korda kiiremini kui 2008.aasta finantskriisis, haavas surmavalt First Republic ja destabiliseeris mõneks ajaks kogu USA piirkondliku pangandussüsteemi. Just selle šoki ja hoiuste kleepuvuse kombinatsioon intressimäära šokiga oli uudne ja ohtlik.
Me ei mõista tegelikult USA kleepuvuse šokki ega tea, kui püsiv see on. Kuid mobiilsest internetipangast tulenev tehnoloogiline šokk, mis võimaldab klientidel hoiuseid ühe sõrmeliigutusega liigutada, on olemas ka Euroopas.
Pealegi on Euroopa halvemas olukorras, et tulla toime sellise kaksikšokiga, kui see tekiks. Hoiuste kindlustus summas 100 000 eurot on liiga madal ja puudub süsteemsest riskist vabastamine, nagu USA ametivõimud kõigi hoiustajate kaitsmiseks ja jooksude mahasurumiseks kasutasid, samas kui Euroopa ühtne maksejõuetavate pankade kriisilahendusmehhanism on liiga jäik.
Ja pärast aastaid kestnud ummikut ja suutmatust pangandusliitu lõpule viia ei ole ikka veel ühtset Euroopa hoiuste kindlustusfondi, mis suurendab ohtu, et pangakriis võib uuesti sütitada pankade ja suveräänsete hukatuse ahela koos pankade kahjudega, mis ohustavad nõrkade valitsuste ja hoiuste maksevõimet nõrgemate riikide põgenemine tugevamatesse riikidesse.
EKP seisab perifeeria võla taga oma uue ülekandekaitseinstrumendi ehk TPI-ga, võlakirjade ostmise tööriistaga, kuid seda pole veel testitud. Euroopa pankade aktsiate suutmatus täielikult taastuda näitab, et riskid jäävad püsima. Isegi ilma siseriikliku pingeta on suuremate rahastamiskuludega pangad vähem kasumlikud ja – nagu näitab uus EKP pankade laenuuuring – karmistavad nad laenu veelgi.
Kõrgenenud alusinflatsiooni korral peab EKP ikkagi intressimäärasid veidi kõrgemale tõstma või riskima inflatsiooni usaldusväärsuse kaotuse ja pikaajaliste intressimäärade hüppega, mis võib vallandada pangakriisi.
Kuid keskpank peab süsteemi šokeerimise vältimiseks tegutsema väga ettevaatlikult. Täiendavad laenupiirangud juba ilmnevad, mis tähendab, et intressimäärade hüppelise suurusega poole punkti tõusu juurde ei naase. EKP peaks kaaluma ka lubamist pankadel pikendada osa tema pakutavast rahastamisest, mis peagi aegub ja vältima oma riigivõlakohustuste kvantitatiivset leevendamist liiga kiiresti vähendamast.
Samal ajal peaksid ELi valitsused nägema USA stressi kui põhjust tõsiselt võtta pangandusliidu lõpetamist enne, mitte pärast seda, kui nemadki seisavad silmitsi pangakriisiga.
