Paljudes maailma piirkondades on tööohutus viimase paarikümne aasta jooksul drastiliselt suurenenud, tagades paljudele töötajatele tervisliku töökeskkonna. Nagu näitab Bangladeshis asuva üheksakorruselise hoone Rana Plaza, kus asuvad mitmed suures osas kiirmoetööstusega seotud töökojad, kümne aasta tagune kokkuvarisemine, on siiski veel palju arenguruumi. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tsiteeritud uuringud näitavad, et ainuüksi 2017.aastal suri 2,8 miljonit inimest ja veel 374 miljonit inimest sai oma töö käigus mittesurmavaid vigastusi.
Nagu Statista Florian Zandt allpool kirjeldab, on ILO andmetel praegu kõige rohkem tööga seotud vigastusi Costa Ricas – 2016.aastal oli 9421 mittesurmaga lõppenud ja 9,7 surmaga lõppenud töövigastust 100 000 töötaja kohta. Aastakümneid tugines riigi majandus põllumajandusele ja turismile. Alates aastatuhande vahetusest on tootmine ja tööstus ületanud põllumajandussektorit ning ettevõtted nagu Intel või Procter & Gamble on riiki palju investeerinud. Meediaaruannete kohaselt andis Inteli mikroprotsessorseade 2006.aastal viis protsenti kogu SKTst ja 20 protsenti kogu Costa Rica ekspordist.
Rohkem infograafikat leiate Statistast
Teistest riikidest pärit anekdootlikud tõendid viitavad sellele, et ülalmainitud keskendumine tööstusele ja tootmisele võib põhjustada ka surmaga lõppevate töövigastuste arvu. Kui Costa Rica ei esita surmaga lõppenud vigastuste kohta eraldatud andmeid majandustegevuse lõikes, siis Mehhiko ja Türgi, kes on mittesurmaga lõppenud töövigastuse arvult üheksandal ja kümnendal ning surmaga lõppenud töövigastuste arvult teisel ja kolmandal kohal, seda teevad. Näiteks Mehhikos suri 806 tööga seotud surmast 118 inimest töötlevas tööstuses, 76 ehituses ning 86 transpordi- ja laondussektoris. Türgis registreeriti 386 surmajuhtumit ehituses, 297 surmajuhtumit tootmises ning 258 surmajuhtumit transpordis ja laonduses kokku 1394-st.
Oma tekstiilitööstuse poolest tuntud riigid, nagu Pakistan ja Portugal, kuuluvad ka 100 000 töötaja kohta kõige enam tööõnnetustega riikide edetabelisse. Kuigi sõltumatud audiitorid kontrollivad ja kinnitavad regulaarselt eelnimetatud riikide moetööstuse töötavasid ja töötingimusi, on tegelikkus sageli palju süngem, kui ametlikud hinnangud näitavad. Näiteks valitsusvälise organisatsiooni Human Rights Watch aruanne Pakistani rõivatööliste kohta aastast 2019 juhib tähelepanu ettevõtetele, kes ei maksa oma töötajatele miinimumpalka, kirjalike lepingute puudumist, rasedate vallandamist ja haiguspäevade tasumisest kinnipidamist.