Üks EKRE poliitikutest on Kaja Kallase valitsuse kohta öelnud väga tabavalt: „See valitsus on nagu perepea, kes teeb kogu kõrtsile välja, samal ajal kui omal on kodus naine ja lapsed näljas“.
Eelmärgitut iseloomustab kõige ilmekamalt Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo vastus minu päringule, kui minister tuli Riigikogu sotsiaalkomisjoni seaduseelnõuga, mille eesmärgiks oli riigieelarve tasakaalu nimel kärpida lasterikaste perede toetusi, sest raha ei pidavat selleks lihtsalt jätkuma.
Vastukaaluks Riisalo sellekohasele väitele, soovisin teisipäevasel komisjoni istungil saada täpsustavat teavet raha puudujäägi osas. Et kui raha Eesti lasterikastele peredele ei jätku, kui palju on siis Kallase valitsus andnud raha näiteks Zõtomõri oblasti ülesehitamiseks Ukrainas, millest esialgu ei tahetud sõnagi rääkida ning millest saime juhuslikult teada alles Ukraina asespiikri kõnes Riigikogu ees.
Minister Riisalo ei osanud sellele küsimusele koheselt vastata, kuid lubas saata vastuse kirjalikult.
Päev hiljem saadetud vastusest loeme järgmist:
Kalle Grünthali teisele küsimusele, mis puudutas Eesti riigi toetust Zõtomõri oblasti ülesehitamisel Ukrainas, tegime päringu Välisministeeriumisse. Edastame nende vastuse muutmata kujul:
„Eesti on üks esimesi riike, kes on juba alustanud ülesehitustöödega Ukrainas, kus keskendume Žõtomõri oblastile.
Energiatõhusa lasteaia esimene etapp Ovrutšis valmib 01.06.2023 (maksumus 2,7 MEUR).
Järgneb teise etapi ehitus (2 MEUR).
Täiendavat toetust anname Malõni silla taastamiseks (1 MEUR).
Lisaks ehitatakse peremaja, üks Zõtomõri linna ja teine koostöös Olena Zelenska Fondiga (0,9 MEUR).“
Ma ei ole loomulikult vastu Ukraina toetamisele, kuid ei nõustu sellega, et seda tehakse meie laste arvelt.
Sisuliselt on Kaja Kallase valitsus alustanud Ukraina sõja varjus Eestis täiemahulist majandussõda oma enda rahva, antud juhul meie laste vastu. Ei maksa aga ära unustada, et selline tegevus on oma olemuselt sisuliselt alternatiiv relvakonfliktile.
