Venemaa naabrid Euroopas on suurendanud oma sõjalisi kulutusi pärast sissetungi Ukrainasse 2022.aasta alguses.
Kuid nagu märgib Statistast Katharina Buchholz, olid juba enne sõda – viimase kümnendi jooksul – nendes riikides kaitsekulutused märkimisväärselt kasvanud.
Võib-olla kõige üllatavam on see, et Ukraina ise näitab Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi mõõdetud üht suurimat kasvu.
Selle sõjalised kulutused kasvasid aastatel 2021–2022 640 protsenti ja endiselt väga olulised 52 protsenti aastas keskmiselt viimase viie aasta jooksul, võrreldes viie varasema aastaga. 2022.aastal moodustasid kaitsekulutused andmetel kolmandiku Ukraina SKTst.
Rohkem infograafikat leiate Statistast
Järgmised suurimad kulutused suurenesid Leedus ja Lätis – kahes Venemaa otseses naaberriigis –, aga ka teistes Ida-Euroopa riikides, nagu Ungari (aastane kasv keskmiselt 18 protsenti), Bulgaarias (+16 protsenti), Slovakkias (+15 protsenti) ja Rumeenia (+14 protsenti). Kuna sõjalised projektid on tavaliselt suured, ühekordsed kulud ja nende uuendused on harvad, kasutatakse diagrammi jaoks aasta keskmist. Nende aastakeskmiste järgi on Venemaa kulutanud oma sõjaväele viimase viie aasta jooksul veidi vähem kui sellele eelnenud viie aasta jooksul. Aastatel 2021–2022 kasvasid kulutused aga riigis 9 protsenti.
Vaatamata järsule kasvule püsis kaitsekulutuste osakaal SKTst NATO liikmesriikides Balti riikides NATO eesmärgiga 2 protsenti. Lääne-Euroopa riigid, nagu Saksamaa, aga ka Itaalia, Hispaania või Holland, jäid hoolimata mõõdukast kulutuste kasvust sellest eesmärgist üsna kaugele maha. Teised Euroopa riigid, mis on 2 protsendi piiril ja veidi üle selle, on Poola, Ühendkuningriik, Eesti, Horvaatia, Serbia ja Kreeka.
Nende kulutused olid aga olnud sellel tasemel juba enne Ukraina sissetungi.
Aasia riigid, nagu India ja Hiina, on viimase kümne aasta jooksul oma kaitsekulutusi pidevalt kasvatanud.
Võrreldes vastavate riikide SKT-dega on kulutused aga kasvanud 2013.aastast ligikaudu SKP-ga kooskõlas ning olid eelmisel aastal Indias 2,4 protsendi ja Hiinas alla 2 protsendi.
Üks Aafrika riik, kus kaitsekulutused on kümnendi jooksul oluliselt vähenenud, on kriisist räsitud Lõuna-Sudaan, mis langes keskmiselt –17 protsenti aastas.
Aafrika oli kontinent, mille kulutused langesid eelmise aasta ja 2021.aasta vahel kõige rohkem. Mitmed riigid kulutasid 2022.aastal oma sõjaväele vähem, näiteks Nigeeria, Mosambiik, Mali ja Zimbabwe. Viimase kümne aasta jooksul kuni aastani 2021 olid aga sõjalised kulutused kontinendil tegelikult taastunud 2018.aasta madalseisust, enne kui eelmisel aastal taas langesid. Mõned Aafrika riigid on eelmise aasta suundumust tagasi lükanud ja suurendanud oma kaitsekulutusi nii absoluutses kui ka suhtelises väärtuses kogu kümnendi ja 2022.aastani. Nende hulka kuulub Burkina Faso, mis kasvatas kulutusi aastas keskmiselt peaaegu 30 protsenti ja kahekordistas oma osa SKTst kulutustest kaitsele umbes 1,5 protsendilt 2013.aastal enam kui 3 protsendini 2022.aastal. Vahepeal oli Togo keskmine aastane kasv antud aja jooksul sarnane, kuid sõjaliste kulutuste osakaal SKT-st kasvas 1-lt.
