Rootsi väidetavalt konservatiivselt meelestatud peaminister on varem nõudnud Ungari konservatiivse valitsuse võimult kõrvaldamist…
Rahvusvahelise kommunikatsiooni riigisekretär Zoltán Kovács.
Pärast seda, kui Ungari parlament kiitis esmaspäeval ülekaaluka häälteenamusega heaks Soome NATO-taotluse, tõi rahvusvahelise kommunikatsiooni riigisekretär Zoltán Kovács kolm põhjust, miks Rootsi puhul sama ei juhtunud.
Kovács kirjutas, et “Rootsi õõnestab pidevalt (rahvusvahelisi) suhteid”, tema “moraalse üleoleku troon on lagunemas” ning riik on Ungari suhtes üles näidanud “hoole ja lugupidamise” puudumist.
Rahvusvahelise kommunikatsiooni riigiminister rõhutas, et:
“Ukraina sõja laastamisel lööb käimasolev tüli Euroopa endisesse julgeolekustruktuuri auke.”
Kovács ütles, et seetõttu on kiiduväärt ja mõistetav, et Soome ja Rootsi istuvad läbirääkimiste laua taha, et kindlustada oma positsioone uues geopoliitilises keskkonnas. Rootsi puhul ütles Kovács aga, et enne selle NATO-ga liitumise ratifitseerimist tuleb lahendada “rohke hulk kaebusi”.
Peaminister Viktor Orbáni poliitilise direktori Balázs Orbáni ideid laenates kirjutas Kovács, et Rootsi parlamendiliikmed on Ungari ründamiseks korduvalt kasutanud diplomaatilisi vahendeid ja kasutanud oma poliitilist mõju, et “kahjustada Ungari huve”. Rootsi puhul ei ole tegemist “tavalise Brüsseli bürokraatide sekkumisega” ja probleem ei piirdu ainult “Rootsi vasakpoolsetega”. Tema arvates on tegu juba aastaid kestnud deklareeritud ja avatud vaenulikkusega.
Muu hulgas tsiteeris ta praeguse parempoolse peaministri Ulf Kristenseni avaldust 2021. aastal. Toona ütles ta, et EL “peab Ungari murdma”. Kristensen avaldas ELile survet, et see toetaks vasakpoolset opositsiooni Ungari konservatiivse valitsuse tagandamiseks.
Kovácsi toodud näited viitavad “tajutavale moraalsele üleolekule, mis on parimal juhul naeruväärne”, kasvõi sellepärast, et mitte “ksenofoobne” Ungari riik ega selle “repressiivne režiim” ei võimaldanud parempoolsel aktivistil Koraani keskel avalikult põletada. Rootsi NATO-ga liitumiskõnelustest, mis hõlmasid moslemiriiki Türgit.
Kovács kirjutas ka, et mitte Ungari ei vabandanud seda “provotseerimist kogu inimmõistuse vastu” väitega, et see on “vabaduse väljendus”.
“Meie riikide suhted on aastate jooksul halvenenud, mis muudab lõhe ületamise praegusel raskel ajal veelgi keerulisemaks,” kirjutas Kovács. Ta ütles, et just seetõttu pidas Ungari valitsus vajalikuks saata Rootsi parlamendidelegatsioon.
Kuid Rootsi valitsus pole Kovácsi sõnul lihtsalt huvitatud, mistõttu on nende ametnikud kirjeldanud Ungari valitsuse läbirääkimiskavatsust “väljapressimistaktikana”. Riigiminister ütles, et Türgi muret arvestades on Rootsil nüüd vähe manööverdamisruumi, vähemalt seni, kuni “nad hakkavad oma meloodiat muutma ja haavu paranema aitavad”.
