Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul põhjustab õhusaaste igal aastal 7 miljonit enneaegset surma.
Kuuest levinumast õhusaasteainest peetakse inimeste tervisele kõige kahjulikumaks tahkeid osakesi, mille läbimõõt on 2,5 mikronit või väiksem, ehk PM2,5. Selle põhjuseks on selle levimus atmosfääris ja selle kokkupuutega seotud mitmesugused kahjulikud tervisemõjud, nagu südamehaigused, insult, kopsuvähk ja kroonilised hingamisteede haigused.
Seda konteksti silmas pidades kasutab Visual Capitalisti Selin Oğuzi ja Miranda Smithi visualiseering IQAiri maailma õhukvaliteedi aruannet, et kaardistada 2022.aasta keskmine PM2,5 kontsentratsioon valitud suuremates linnades üle maailma, väljendatuna mikrogrammides kuupmeetri kohta (μg/m³)..
WHO õhusaaste juhiste mõistmine
Kas teadsite, et 2019.aastal elas ainult 1% maailma elanikkonnast kohtades, kus järgiti WHO ülemaailmseid õhukvaliteedi juhiseid?
Suunised, mis on loodud rahvatervise kaitsmiseks õhusaaste kahjulike mõjude eest, hõlmavad mitmesuguseid õhusaasteaineid, sealhulgas tahkeid osakesi, osooni, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi ja süsinikmonooksiidi.
PM2,5 tervislikud piirnormid on seatud keskmiselt 0–5 μg/m³ aastas.
| WHO klassifikatsioon | Aasta keskmine PM2,5 kontsentratsioon (μg/m³) | % klassifikatsioonis olevatest riikidest, 2022* |
|---|---|---|
| WHO õhukvaliteedi juhis | 0 – 5 | 9.9% |
| Vahe-eesmärk 4 | 5.1 – 10 | 18.3% |
| Vahe-eesmärk 3 | 10.1 – 15 | 19.8% |
| Vahe-eesmärk 2 | 15.1 – 25 | 28.2% |
| Vahe-eesmärk 1 | 25.1 – 35 | 9.9% |
| Ületab sihttaseme | 35.1 – 50 | 7.6% |
| Ületab sihttaseme | > 50 | 6.1% |
* Protsendid on arvutatud osakaaluna 131 riigist, millel oli piisavalt andmeid õhukvaliteedi kohta ja mis sisaldusid IQAiri maailma õhukvaliteedi aruandes 2022.aastal.
IQAiri maailma õhukvaliteedi aruande kohaselt saavutas PM2,5 soovitatava kontsentratsiooni 2022. aastal ainult 13 riigis või territooriumil. Nende hulgas olid Austraalia, Soome, Puerto Rico, Island, Bermuda ja Guam.
Sellest suunisest kõrgemal jäid paljud riigid nelja vahe-eesmärgi alla, samas kui peaaegu 14% registreeris õhusaastetasemed, mis ületasid kõiki sihttasemeid.
Õhukvaliteedi mõju suremusele
Kuigi võib olla veidi raske mõista, mida ülaltoodud kontsentratsioonid kujutavad, võib nende olulisusest pisut selgust tuua, kui mõelda neile nende mõjust suremusele.
WHO andmetel korrutatakse mittejuhusliku suremuse määr PM2,5 kontsentratsiooni 10 µg/m³ tõusu kohta 1,08-ga, kuid ainult kuni 35 µg/m³. Üle selle ei pruugi suremuse kasvumäär olla lineaarne, mille tulemuseks on palju rohkem surmajuhtumeid.
Siin on näide selle tähenduse rõhutamiseks.
- Ütleme, et WHO PM2,5-suuniste piires elava elanikkonna mittejuhusliku suremuse määraks on meelevaldselt määratud 100 surmajuhtumit teatud ajavahemikul.
- Kui selle piirkonna PM2,5 kontsentratsioon tõuseb 10 μg/m³-ni, asetades need vahe-eesmärgile 4, näeksid nad sama aja jooksul 104 surmajuhtumit.
- Vahepealsel sihtmärgil 3, kus nende PM2,5 kontsentratsioon oleks 15 μg/m³, näeksid nad 108 surma.
- Interim Target 2 puhul näeksid nad numbrit 117.
- Lõpuks näeksid nad vaheeesmärgil 1 126.
Peale vahe-eesmärgi 1 (üle 35 μg/m³) kasvaks surmajuhtumite arv palju kiiremini. 2022.aasta seisuga teatas umbes 14% riikidest, et tase ületab seda läve, sealhulgas Tšaad, India, Pakistan, Katar ja Nigeeria.
Õhusaaste olukord kogu maailmas
Kuigi paljudes Põhja-Ameerika ja Euroopa linnades on PM2,5 kontsentratsioon viimastel aastatel olnud püsiv ja suhteliselt madalam, on paljud linnad (eriti Aasia linnad) teinud edusamme õhusaaste taseme vähendamisel.
Sellest hoolimata registreerivad paljud neist endiselt PM2,5 kontsentratsiooni, mis on üle kuue korra WHO juhistest.
| Linn | 2022. aasta keskmine PM2,5 kontsentratsioon (μg/m³) | 2018. aasta keskmine PM2,5 kontsentratsioon (μg/m³) |
|---|---|---|
| 🇪🇬 Kairo, Egiptus | 47.4 | Ei kehti |
| 🇮🇳 Mumbai, India | 46.7 | 58.6 |
| 🇦🇪 Dubai, AÜE | 43.7 | 55.3 |
| 🇮🇩 Jakarta, Indoneesia | 36.2 | 45.3 |
| 🇳🇬 Lagos, Nigeeria | 36.1 | Ei kehti |
| 🇨🇳 Peking, Hiina | 29.8 | 50.9 |
| 🇵🇪 Lima, Peruu | 25.6 | 28 |
| 🇲🇽 Mexico City, Mehhiko | 22.1 | 19.7 |
| 🇨🇳 Guangzhou, Hiina | 21.3 | 33.2 |
| 🇵🇭 Manila, Filipiinid | 14.6 | Ei kehti |
| 🇦🇷 Buenos Aires, Argentina | 14.2 | 12.4 |
| 🇸🇬 Singapur, Singapur | 13.3 | 14.8 |
| 🇮🇹 Rooma, Itaalia | 12.6 | Ei kehti |
| 🇰🇪 Nairobi, Kenya | 11.5 | Ei kehti |
| 🇷🇺 Moskva, Venemaa | 10.8 | 10.1 |
| 🇬🇧 Rio de Janeiro, Brasiilia | 10.6 | Ei kehti |
| 🇺🇸 Los Angeles, USA | 10.5 | 14.4 |
| 🇺🇸 New York, USA | 9.9 | Ei kehti |
| 🇬🇧 London, Ühendkuningriik | 9.6 | 12 |
| 🇯🇵Tokyo, Jaapan | 9.2 | 13.1 |
| 🇨🇦 Toronto, Kanada | 8.5 | 7.8 |
| 🇨🇦 Vancouver, Kanada | 7.6 | Ei kehti |
| 🇳🇴 Oslo, Norra | 6.9 | 8.2 |
| 🇿🇦 Kaplinn, Lõuna-Aafrika Vabariik | 6.7 | Ei kehti |
| 🇺🇸 Miami, USA | 6.4 | 7.8 |
| 🇦🇺 Perth, Austraalia | 4.9 | Ei kehti |
| 🇦🇺 Sydney, Austraalia | 3.1 | 7.6 |
Suurem osa maailmast ei vastanud WHO iga-aastasele puhta ja tervisliku õhu soovitusele 2022.aastal.
Puhta õhu suunas tegevusetuse hind on aga väga kõrge. Lisaks igal aastal juhtuvatele miljonitele enneaegsetele surmajuhtumitele on õhusaastega seotud tervisekahjustuste globaalne maksumus praegu 8,1 triljonit dollarit.
Kahjuks on meie elukvaliteedi lahutamatu osa, nagu tööstustegevus, transport, energia tootmine ja põllumajandustavad, ka peamised õhusaaste põhjused kogu maailmas.
Sellisena on mitmetahuline lähenemine saaste vähendamisele elude kaitsmiseks hädavajalik, eriti nende inimeste, kes on juba kehva õhukvaliteedi suhtes haavatavamad, nagu lapsed ja eakad, kasu toomiseks.
