Kommentaar > “Huvitav naistel vanuses 94+ on 4-6 sünniaastat järjest, kus valimistel osalemine oli 100 %, seda just e-valimistega. Viimati olid e-valijad kõik elusolevad naised vanuses: 98, 99, 102 ja 104 aastat( sünniaastad 1911 kuni 1917.) Pilt Heiberg, Parsovs ja Willemson logifailide analüüsist lk 31.
Teiseks on vanad hääletajad ka selgelt kiiremad kui neist 80 aastat nooremad. Näiteks Eesti vanimal 104-aastasel naisel olid nii nobedad näpud, et valis alla 35 sekungiga. Taavi Rõivasel kulus valimisi tutvustava video põhjal üle 1 minuti. Samuti kulus ligi 3 minutit valijatel vanuses 18-32 eluaastat.”
2015. aasta e-valimised toimusid 7 päeva jooksul 19.-25. veebruarini. Kokku 153 tundi. Kõik jaoskonnad olid samal perioodil avatud 3 poolikut päeva ehk 8 tundi päevas ja kokku 24 tundi. Maakonnakeskused ja suurlinnade mõned jaoskonnad olid sellele lisaks avatud veel 4 päeva (8 tundi päevas) ehk 32 tundi.
Elektrooniliselt valis 176 491 inimest, mis tähendab 1153 valijat tunnis. Jaoskonnas eelhääletas 119 618 inimest ehk 56 tunni jooksul keskmiselt 2136 inimest 1 tunni jooksul. Kui neid võrrelda, siis elektrooniliselt 1153 valijat tunnis on pea poole vähem kui 2136 jaoskonnas käinud inimest.
Graafik päeva jooksul antud e-häältest südaöö või hääletamise lõpetamise seisuga. Esimesel päeval oli see 15 tundi ja viimasel päeval 18 tundi. Enim hääletas esimesel päeval ehk neljapäeval, kõige vähem laupäeval(3. päeval).
Eesti valib jätkuvalt paberil!
Järgnev graafik oli tehtud ingliskeelse osa tarbeks ja sellel on kujutatud Eestis antud pabersedelite ja elektrooniliste häälte arv 2005-2015 aastatel ja kokku 8 valimist. Tõlge: “I-votes” on e-hääled(punane), “Early voting on paper” tähendab eelhääletust jaoskonnas paberil(roheline) ja “Election day(paper) on valimispäeval (ainult) pabersedeliga(sinine). KOV – kohaliku omavalitsuse valimised, RK – Riigikogu valimised, EP – Euroopa Parlamendi valimised.
Omaette küsimus on e-valimise mõju aktiivsusele ehk milline osa valimisõigusega inimestest kasutab seda. Eestis on parlamendi valimine(ja KOV ning EP) olnud langustrendis alates 1992. aastast ning 21. sajandil on häälte üldarv kasvanud(kodakondsuse saamise läbi).
Järgnev graafik on valimisaktiivsus (%, siniselt) ja elektrooniliselt antud häälte arv(punaselt, mõõtkava paremal). L=KOV, P=Riigikogu
Graafiku tekst: Elektrooniline valimine ei ole tõstnud valimisaktiivsust(%, sinine), valimistel osalemist. Elektrooniliste häälte arv(punaselt) on seejuures kasvanud.
Kohaliku volikogu valimised.
2005. valimisaktiivsus 47,4%, elektrooniliselt valis 9317 inimest
2009. valimisaktiivsus 60,6%, elektrooniliselt valis 104413 inimest
2013. valimisaktiivsus 58%, elektrooniliselt valis 133808 inimest
Kõige selgemalt tuleb välja elektroonilise hääletuse mõju puudumine Riigikogu valimiste. Osalus oli 61,9 %, 63,5 % ja 64,2 % aga antud elektrooniliste häälte arv kasvas 483 % (30275 inimest 2007. aastal ja 176491 inimest 2015. aastal)
Riigikogu valimisel osalemine (%) ja antud i-hääled(internetis)
2007. valimisaktiivsus 61,9% – 30275
2011. valimisaktiivsus 63,5% – 140846
2015. valimisaktiivsus 64,2% – 176491
Euroopa Parlamendi valimistel juhtus hoopis valimisaktiivsuse langus 16,8 % võrreldes varasemaga (7,4 punkti), kuigi elektrooniliselt anti ligi poole rohkem hääli(58 tuhat vs 103 tuhat).
Euroopa Parlamendi valimisel osalemine (%) ja elektrooniliselt valijad
2009. valimisaktiivsus 43,9 % – 58669
2014. valimisaktiivsus 36,5 % – 103151
Lõpuks võib ka väita, et tänu elektronilisele valimisele ei ole osalemine veelgi rohkem langenud, kuid see ei olnud e-valimiste kehtestamisel eesmärk. Need pidid konkreetselt tõstma valimisaktiivsust. Ometigi nägime, et Euroopa Parlamendiga tuli hoopis osaluse langus. Eestis leidub ennast teadlasteks nimetavaid inimesi, kes on avaldanud tekste just sellise väitega, et tänu elektroonilisele valimisele oli aktiivsus 2 % suurem(selline oli küsitlusega leitud osa) kui oleks muidu olnud.
Kindlasti saab järeldada, et kasvanud on eelhääletuse tähtsus ja langenud valimispäeval jaoskonnas pabersedelit täitmas käimine(üle-eelmine graafik). See tähendab, et aina suurem osa hääli antakse aktiivse valimiskampaania ajal.
Numbrid e-valimiste kohta
Tarvi Martensi saadetud failist VVK andmed e-häälte kohta 2015. aastal, mida näidati valimispäeval lugemise juures viibinutele. Sisaldab infot enim e-hääli andnud jaoskondade kohta, e-hääled maakondade kaupa, jne.
TOP10 jaoskondades sai enim hääli Eesti Reformierakond ja Haabersti 7. jaoskonnas lausa 53% kõigist e-häältest.
Jaoskond
e-hääli
Tallinn, Haabersti linnaosa, valimisjaoskond nr. 7
2256
Tartu linn, valimisjaoskond nr. 6
1898
Tartu linn, valimisjaoskond nr. 11
1680
Harju maakond, Rae vald, valimisjaoskond nr. 1
1615
Harju maakond, Viimsi vald, valimisjaoskond nr. 2
1467
Tartu linn, valimisjaoskond nr. 1 Tartu linn
1466
Tartu linn, valimisjaoskond nr. 7 Tartu linn
1447
Tallinn, Mustamäe linnaosa, valimisjaoskond nr. 54
1399
Tallinn, Kristiine linnaosa, valimisjaoskond nr. 22
1370
Harju maakond, Harku vald, valimisjaoskond nr. 3
1349
Ringkond
e-hääli
Sh välismaalt
1 – Haabersti/Kristiine/Põhja-Tallinn
19208
290
2 – Kesklinn/Lasnamäe/Pirita
22796
421
3 – Nõmme/Mustamäe
17671
253
4 – Harju/Rapla
32541
422
5- Hiiu/Lääne/Saare
11036
148
6 -Lääne-Viru
7570
149
7 – Ida-Viru
5452
66
8 – Järva/Viljandi
11244
191
9 – Jõgeva/Tartu
11836
181
10 – Tartu Linn
14269
269
11 – Põlva/Valga/Võru
11947
158
12 – Pärnu
10921
199
KOKKU
176491
2747
Maakond/linn
hääli
Harju maakond
26832
Hiiu maakond
1891
Ida-Viru maakond
5386
Jõgeva maakond
4552
Järva maakond
3930
Lääne maakond
3609
Lääne-Viru maakond
7421
Pärnu maakond
10722
Põlva maakond
3794
Rapla maakond
5287
Saare maakond
5388
Tallinn
58711
Tartu linn
14000
Tartu maakond
7725
Valga maakond
3414
Viljandi maakond
6501
Võru maakond
4581
välismaa
2747
KOKKU
176491
.
Isikud, kes andsid enam kui 3 häält
57
Isikud, kes andsid 3 häält
254
Isikud, kes andsid 2 häält
3723
.
Platvormid (korduvatega)
Windows
167713
92,62%
MacOSX
11303
6,24%
Linux
2068
1,14%
KOKKU’
181084
.
Agaramad e-hääletamise kohad: (Masina nimi)
Siseministeerium
Elion
Maksu- ja Tolliamet
Swedbank
Tallinna Linnavalitsus
Eesti Energia
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Tallinna Tehnikaülikool
Tallink
.
Minule tundub see kahtlasena, et noored kasutavad nii vähe elektroonilist hääletamist ja eakad inimesed üle 60 eluaasta teevad seda nii palju. Ma arvan, et selle taga on perehääletus, kus nooremad inimesed valivad oma eakate sugulaste nimel või abistatakse neid võõraste poolt. Mina ise tean fakti, kus eakale inimesele helistati e-valimiste ajal ja sooviti tulla tema koju teda aitama e-valimisega.
Tegin ka täpsema jaotuse vanuse kaupa.
Elektroonilisel valijal ei olevat enam ühte väljatoodavat profiili. Varem olevat see olnud linnas elav ja nooremad inimesed. Viimased vaadeldud valimised on “teadlased” hakanud rääkima ilma eristuvate tunnusteta valijatest. Ometigi on need olemas: majanduslikult paremas seisus(omavad arvutit), need inimesed on õppinud arvuti kasutamist(kas töötavad või õppisid koolist) ja nad valivad valitsusse kuulunud parteisid, eriti Reformierakonda.
Lisatud 5.10.2017 Hääle muutmine ehk uue hääle andmine on väga väikse arvu valijate tegevus. KOV2013: 1.93% (2586 valijat), EP2014: 1.69% (1743 valijat), RK2015: 2.29% (4034 valijat).
Logifailide analüüsi käsitlev sissekanne, milles leidub järeldus: Vanad ja nobedad e-hääletajad. Sisaldab graafikut, mille järgi valijatel vanuses 94+ oli mitu sünniaastat järjest valimistel osalemine 100 % ehk selle sünniaastaga valijad ei läinud ükski jaoskonda, vaid kõik andsid e-hääle.
Graafik 1.
Teiseks on vanad hääletajad ka selgelt kiiremad kui neist 80 aastat nooremad. Näiteks Eesti vanimal 104-aastasel naisel olid nii nobedad näpud, et valis alla 35 sekungiga. Taavi Rõivasel kulus valimisi tutvustava video põhjal üle 1 minuti. Samuti kulus ligi 3 minutit valijatel vanuses 18-32 eluaastat.
Graafik 2.
Logifailide analüüsist graafik hääletuseks kulunud aja ja valija vanuse seosest. Näitab, et nobedad valijad on vanad valijad ja noored on neist 2 minutit aeglasemad.
https://www.evalimised.ee/e-valimiste-statistika/