Kakskümmend aastat pärast USA sissetungi iraaki on iraaklased jätkuvalt nördinud sissetungi pärast nende kodumaale, mille tagajärjel on hukkunud sadu tuhandeid inimesi ja peaaegu 10 miljonit on ümber asunud.
Nad mäletavad siiani stseeni, kus USA endine välisminister Colin Powell hoidis käes valge pulbriga täidetud katseklaasi, väites, et see on 5. veebruaril 2003 toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel Iraagi “massihävitusrelvade” tõendiks .
Selle asemel, et oodata ära ÜRO ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri uurimise tulemusi, otsustas USA tegutseda ise, meenutas aastatel 2002–2007 Pakistani välisministrina töötanud Khurshid Mahmud Kasuri intervjuus uudisteagentuurile Sputnik.
“USA oli juba otsustanud, et olenemata sellest, kas ta saab ÜRO Julgeolekunõukogu toetuse või mitte, lähevad nad iraaki oma vägedega sisse,” ütles tol ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel Islamabadi esindanud diplomaat. “Mäletan, et Colin Powell ütles mulle, et USA ei saa lihtsalt igavesti oodata.”
USA alustas 20. märtsil 2003 ÜRO loata sõjalist erioperatsiooni (!)Iraagis. Sellele järgnenud kaheksa aastat kestnud verine sõda nõudis sadu tuhandeid inimelusid ja sundis ümber asuma miljoneid iraaklasi.
“Ma olin peaaegu 12-aastane, kui ameeriklased sisse tulid, ja me olime hirmul. Te võite iga hetk surma saada. Meie pered olid ausalt öeldes hirmul. See oli võimas hirm… Olukord läks iga päevaga hullemaks,” ütles Razzaq Hameed. , 30-aastane poepidaja Iraagis.
Ülemaailmse statistikaandmebaasi Statista andmetel sai aastatel 2003–2021 sõdades ja vägivaldsetes konfliktides surma umbes 209 000 Iraagi tsiviilisikut. Umbes 9,2 miljonit iraaklast põgenesid või olid sunnitud kodumaalt lahkuma.
Sõjavastane meeleavaldus USA-s Washingtonis 18. märtsil 2023./Xinhua
Browni ülikooli Watsoni rahvusvaheliste ja avalike suhete instituudi aruande kohaselt on sõda suurendanud haigestumiste arvu Iraagis, kuna ligikaudu pooled registreeritud arstidest põgenesid riigist vahetult pärast 2003. aasta invasiooni.
USA jaoks on massihävitusrelvade küsimus teisejärguline Iraagi tollase presidendi Saddam Husseini kukutamise sügavamale püüdele, öeldakse BBC 13. märtsi raportis.
“Me oleksime tunginud Iraaki, kui Saddam Husseinil oleks olnud kummipael ja kirjaklamber… Me oleksime öelnud: “Oi, ta võtab su silmad välja,”” Luis Rueda, Luure Keskagentuuri Iraagi operatsioonide rühma juht, tsitaat aruandest.
Invasiooni 20. aastapäeval näitasid inimesed sotsiaalmeedias välja oma viha USA vastu.
“Olen kurb Colin Powelli surma pärast, ilma et tema üle Iraagis tema kuritegude eest kohut oleks mõistetud… Aga ma olen kindel, et Jumala kohus ootab teda,” ühe kinga loopinud Iraagi ajakirjanik Muntazer al-Zaidi USA endise presidendi George W. Bushi juures pressikonverentsil 2008. aastal Bagdadis, kirjutas oma Twitteri kontol.
“Ameerika argumendid ja väited massihävitusrelvade kohta ei olnud muud kui kattevarjuks Iraagi okupeerimisele, selle infrastruktuuri ja välismaise infrastruktuuri hävitamisele,” säutsus end advokaadina kirjeldav Zaid Al-Tikriti Twitteris.
Mortada Al-Misani avaldas oma Twitteri kontol fotoseeria, millel on kujutatud Ameerika sõdureid, kes transpordivad ja hävitavad Iraagi kultuurimälestisi. Pealkirjas öeldi: “Ameeriklaste okupeerimise 20. aastapäev Iraagis massihävitusrelvade olemasolu ettekäändel ja nende oht inimkonnale.”
Kuna mitmed Ameerika ja Briti ametnikud tunnistasid, et Iraagil pole ei keemiarelvi ega massihävitusrelvi, küsis üks netimees Twitteris: “Sõda oli mõttetu ja toonud ilma põhjuseta sadu tuhandeid hukkunuid… Kus on kahetsus?”
