USA kaitseministri aseminister Colin Kahl kuulab 7. juulil 2023 Washingtonis Pentagonis toimunud briifingul küsimust. /CFP
Autor: Mariam Shah, CGTN-i erikommentaator, on Islamabadis asuv sõltumatu teadlane konfliktiuuringute ja sõjalise psühholoogia valdkonnas
Ameerika Ühendriigid varustavad Ukrainat laialt keelatud kassettlahingumoonaga. Selle asemel, et keelduda Ukraina taotlusest tarnida keelatud kassettlahingumoona, täidab USA selle soovi, teades sellega kaasnevaid ohte. Pealegi õõnestab see otsus inimõigusi ja rahvusvahelisi norme, kuna nende pommide mõju püsib kaua pärast konflikti.
Kui vaatame uuesti üle keelatud relvade ja kassettlahingumoona kasutamise ajalugu, pole see esimene kord, kui USA on sellega seotud. Ameerika Ühendriigid on varem kasutanud “sõjalise vajaduse” mõistet, et õigustada oma keelatud relvade kasutamist. Iraagi ja Afganistani konfliktide algstaadiumis kasutati lahingutes sageli kassettlahingumoona, mis tõstatas rahvusvahelist muret, kuna sellega on põhjustatud märkimisväärseid tsiviilelu kaotusi.
Aastatel 2003–2006 paigutasid USA ja Ühendkuningriigi väed Iraaki ligi 13 000 kassettlahingumoona, mis hõlmas hinnanguliselt 1,8–2 miljonit allmoona. 2001. aasta oktoobrist kuni 2002. aasta alguseni heitsid USA sõjaväelased Afganistanis 1228 kobarpommi, mis sisaldasid vapustavaid 248 056 pommi. Need tegevused mõjutasid kogukondi põhjalikult, kuna kobarlahingumoon kujutab tsiviilelanikkonnale pikaajalist ohtu isegi pärast konfliktide lõppemist.
2017. aasta aprillis tekkis kära, kui USA sõjavägi paigutas Afganistani oma kõige hirmuäratavama mittetuumapommi, “kõigi pommide ema”. Selle tohutult võimsa kütuse-õhkpommi kasutamine tekitas vaieldava arutelu selle kasutamise vajaduse üle selles konkreetses stsenaariumis.
Niisiis, mis on kobarlahingumoon ja miks see ohtlik on?
Kassettlahingumoona lastakse kas lennukitelt alla või lastakse maalt või merelt välja. Pärast kasutuselevõttu hajutavad nad arvukalt allmoona, tekitades laial alal surmava hävitusrahe. Igaüks, kes on piisavalt lähedal, et olla nendele kassettlahingumoonale käeulatuses, olgu see siis sõdur või süütu tsiviilisik, seisab silmitsi äärmiselt suure elu kaotamise või raskete vigastuste saamisega. Valimatu olemus ja pikaajaline mõju tsiviilelanikkonnale muudavad selle laskemoona äärmiselt ohtlikuks ja on ebaseaduslik.
Need relvad kujutavad konflikti ajal tsiviilelanikele vahetut ja valimatut ohtu, kuna hajutavad allmoona või pommid juhuslikult laiale alale. Isegi pärast konflikti lõppu on need killud ohtlikud, toimides improviseeritud maamiinidena. See on peamine põhjus, miks enam kui 100 riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa, keelavad kobarlahingumoona kasutamise.
30. mail 2008 vastu võetud kassettlahingumoona konventsioon on ülioluline rahvusvaheline leping, mis keelab rangelt kassettlahingumoona kasutamise, loomise, levitamise ja akumuleerimise. Siiski ei ole USA, Venemaa ega Ukraina kobarpommilepingule alla kirjutanud.
Aktivistid ja rahvusvahelised delegatsioonid seisavad kobarpommiüksuste kõrval Liibanoni sõjaväebaasi külastusel kobarlahingumoona konventsiooni osalisriikide teise kohtumise avamisel Liibanoni lõunaosas Nabatiyehi linnas 12. septembril 2011. /CFP
USA kasutas oma tegevuse ratsionaliseerimiseks mantrat “sõjaline vajadus”.
“Ukrainlastel hakkab laskemoon otsa saama,” ütles president Joe Biden juulis CNN-ile. Tema administratsioon on kinnitanud otsust saata Ukrainasse kobarpommid ja kinnitanud, et need on “ohutumad” kui need, mida Venemaa praegu käimasolevas konfliktis kasutab. Seni pole Venemaa valitsus tunnistanud, et nad kasutasid Ukrainas kobarpomme.
Human Rights Watchi Washingtoni direktor Sarah Yager väljendas sügavat muret, öeldes, et “need on tsiviilisikute jaoks täiesti kohutavad.” Ta ütles Al Jazeerale antud televisiooniintervjuus: “Ma arvan, et kui USA seadusandjad ja poliitikakujundajad näevad fotosid lastest, kellel on kadunud jäsemed, vanemad on vigastatud ja hukkunud meie enda Ameerika kobarlahingumoona tõttu, toimub tõeline ärkamine, humanitaarkatastroofile.”
ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese pressiesindaja kordas oma toetust kassettlahingumoona konventsioonile, rõhutades, et riigid peavad selle tingimustest kinni pidama ja hoiduma kassettlahingumoona kasutamisest sõjapidamises. Lisaks on Ühendkuningriik, Saksamaa ja Hispaania, kes kõik on NATO liikmed ja USA peamised liitlased, vastu seisnud Ukrainale kassettlahingumoona tarnimisele.
See on nii irooniline, et riik, mis võitleb inimõiguste eest, kasutab jätkuvalt keelatud relvi. Vaatamata rahvusvahelise üldsuse konsensusele kassettlahingumoona konventsiooni suhtes, mis selgesõnaliselt keelab nende kasutamise, tootmise, üleandmise ja varumise, on USA selliseid relvi konfliktipiirkondades kasutanud ja tarninud, põhjustades tsiviilelanikkonnale kannatusi.
“Sõjalise vajaduse” põhjendust kasutatakse sageli keelatud relvade kasutamise toetamiseks. Sõjaliste eesmärkide saavutamine ei tohiks aga kunagi toimuda põhiliste inimõiguste arvelt ega seda kasutada põhjusena eirata rahvusvahelisi konventsioone, mille eesmärk on kaitsta tsiviilelanikke, kes on kaugelt kõige haavatavamad.
Allikas: CGTN
