Viimastel nädalatel on selline tunne, nagu keegi käiks mööda Eestit süütevedeliku kanistriga ringi ja tõmbaks tikku – igal pool plahvatab ja emotsioonid lõkendavad. Eile sain teada, et ilmunud on uus “Vanamehe” film, kus üheks peategelaseks on täpselt Varro Vooglaiu välimuse pealt maha viksitud groteskne Põrsauss, kelle osas filmi autor Mikk Mägi kommenteeris, et “loodan, et inimene, kelle moodi Põrsauss juhtumisi on, saab naljast aru, kannab paksu nahka ja tunneb heameelt selle tähelepanu üle.”
Ma ei hakka kirjeldama, mida see tegelane filmi treileris tegi, aga klipi vaatamine ajas mul südame lihtsalt pahaks. Nalja see mulle ei teinud. Ja ma ei näe ka, kuidas võiksid sellise haige tähelepanu üle tunda heameelt Varro, tema abikaasa või nende kaheksa last. Lühifilm ei rõõmusta ka Vanamehe karakteri autorit Peeter Ritsot, kes antud “šedöövri” tegemisest kõrvale jäeti. Ritso sõnul oli neil Mägiga kokkulepe, et Vanameest ei kallutata konservatiivsele ega liberaalsele poolele. “Kunagi lugesin stsenaariumi ja see oli nii halb, et ma ei lubanud seda teha.”
Projektis teeb teiste hulgas kaasa ka Genka ehk Henry Kõrvits, kes eelmisel aastal tegeles koroona osas teisiti mõtlevate inimeste mõnitamisega. Ometi oli Genka ise mõned aastad tagasi koolikiusamise vastase kampaania reklaamnäoks. “Kahjuks on reaalsus see, et suur hulk lapsi näeb kooli algusest õudusunenägusid, sest kooliminekuga kaasneb koolikiusamine. Ma ei räägiks seda, kui see ei oleks Eestis väga tõsine probleem. See on suur, delikaatne ja sageli ka raskesti hoomatav probleem,” ütles Genka aastal 2018. Hea Genka, kas näed probleemi ka praegu selles multikas, mis on potentsiaalne kiusu allikas vähemalt kaheksas erinevas klassiruumis alates lasteaiast kuni ülikoolini välja?
Muide, just täna ilmus Eesti Ekspressis artikkel, kus Turu Ülikooli psühholoogiaprofessor ja üks maailma tuntumaid koolikiusamise eksperte Christina Salmivalli ütles, et Balti riikides on koolikiusamist rohkem kui mujal läänes.
“Kirsiks tordil” on fakt, et filmi arendust ja tootmist on Postimehe kultuurirubriigi andmetel toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Ma tean päris mitut andekat kunstnikku, kellele Kulka on viimastel aastatel öelnud “Ei”. Ja nende inimeste looming toob siia maailma tõelist ilu ja reaalset väärtust. Mis väärtus on aga “Vanamehel ja Põrsaussil” (mida autorid ise hellitavalt treileris ka perseussiks nimetavad), et seda riigi (maksumaksja) raha eest peab toetama? Riik toetab nüüd kiusamist? Kiusamine on kultuur? <<
//Mariann Joonas//
