Euroopa Liidu Kohus tunnistas Euroopa Komisjoni 2016.aastal sõnastatud palve “eirata liikmesriikide vetoõigust” ja jõustada see konventsioon nende arvamustest hoolimata. Euroopa Kohtu otsus tehti mullu novembris.
Kuus konventsiooni vastu seisnud riiki: Ungari, Tšehhi, Bulgaaria, Slovakkia, Leedu ja Läti tegid seda murega, et see edendab LGBT väärtusi.
Istanbuli konventsiooni kehtestas Euroopa Nõukogu 2011.aastal ja selle eesmärk on luua ja rakendada piirkondlikku poliitikat, et võidelda vastassoost vägivalla vastu. Konventsiooni eesmärk on muuta avalik arvamus selliste juhtumite suhtes mõistlikumaks ja luua õiguslikud vahendid selle toimepanijate karistamiseks.
Poola, üks allakirjutanud osapooltest, astus esimesed sammud konventsioonist välja astumiseks 2021.aastal. Justiitsminister Zbigniew Ziobro sõnul “soobustab konventsioon homoabielusid ja normaliseerima veendumust, et on olemas kolmas sugu (…) see konventsioon on feministlik vandenõu geide agenda õigustamiseks”.
Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse volinik Vera Jourova väidab, et 1/3 naistest ELis on viimase 15 aasta jooksul kannatanud füüsilise ja seksuaalse vägivalla all ning palju rohkem juhtumeid jääb teatamata ning tema sõnul on nende arv palju suurem reaalsuses. Jouroval on hea meel teatada, et tema konvent aitab “paremini tugevdada naiste õigusi Euroopas”.
